Juba Berliinis

Juba olengi koduteel. Tahtsin täna kyll jöuda - mötlesin, et saan äkki odavalt pileti ymber vahetada, aga ei - Berliinis ööbimine ja möödukas shoppamine tuleb odavam, kui kiire kodutahe. Aga homme, juba homme... oo kodumaa, vihm, pilved, pori, tuul, töö, visadus, unistused, veelkasutamata kamin, Liisi öhtulugemised, söbrad, hommikukohvid, ja veel ja veel.... see köik ootab nagu kirju kook kyynaldega...

Pole kerge

Pole kerge siin Hispaanias internetile ligi pääseda, seepärast pole must ka palju kuulda olnud. Vötsin paksu märkmiku reisule kaasa, et kasutan siis seda nö netipäeviku asemel, aga läks nagu alati - ei aega ei üheks ega vöimalust teiseks. Nüüd kardan juba ette, et kui tagasi tulen, on kirjutamiskihk üldse üle läinud ning jääb soiku nagu eelminhe kordki. See eest olen aga pilte usinasti teinud ning neid näeb varsti. Üht siiski rännaku kohta ütlen - see asi on olnud seda aega väärt.
Möelge siis mu peale, armas söbrarahavas, et ma ühestükis ilusti taas kallile kodumaale jöuaksin, kus jälle köik arusaadav ning kerge on.

Peatsenägemiseni!

Ära

Olen nüüd ära terve kuu... Pole kindel, et teel olles palju kirjutada saan, aga võibolla siiski. Võtan hästi palju mõtteid kaasa, mille üle teel mõlgutada ja mõned asjad ka, millega loodan käsipagasikriteeriumitest läbi saada või siis mõne mehe hääle südamele, kui probleeme peaks tekkima. Kummaline, et hetkel tundub see kõik kuidagi veel ebareaalne olevat, ent 12 tunni pärast muutub see hoopis teistmoodi tajutavaks... kui Jumal lubab ja meie elame...:) Nii on vast õige öelda, sest ei kunagi tea...
Aga olen omamoodi valmis ja omamoodi ei ole ka. Kummaline. Aga eks see ole mõneti nagu meie igapäevane tee läbi mõtete - kui nende mõtlemiseks vaid aega ja tahtmist on - vaid ehk füüsilist pingutust on tavapäevast rohkem.
Ei tahtnud ma tegelt sellest heietada, tahtsin vaid öelda, et kallid sõbrad, ma võtan teid mõtetes kaasa :)

Kui tagasi tulen, joome tassike teed :)