Pane tähele

Pane tähele oma mõtteid, sest nendest saavad sõnad. Pane tähele oma sõnu, sest nendest saavad teod. Pane tähele oma tegusid, sest nendest saavad harjumused. Pane tähele oma harjumusi, sest sellest saab sinu iseloom. Pane tähele oma iseloomu, sest sellest saab sinu saatus. Talmudist

Võtan võimaluse teadmiseks

http://www.abrahampath.org/about.php

Suvine meenutus

Arvuti kõvaketas hakkab täis saama ja ma pean tõsiselt võtma ette ükskord selle tüütu töö ja asjad ära sorteerima ning sikud lamamstest eraldama. Klõpsasin videode peale ja leidsin sellise toreda meenutuse suvest: Siin

Naljakad unenäod

Kui öö on katkendlik, siis võib see üllatada hoopis unenägudega. Jõin eile liiga palju teed, millest sattusin kergesse eufooriasse ja uni ei tahtnud tulla. Tuli selline katkendlik ja unenäorikas. Olin kuskil Ameerikas suures haiglas. Ei mäleta kellena, arsti või patsiendi või külalisena, aga suure näljaga otsisin sööklat taga, kus ma just enne olin olnud ja mis oma külluselt oli jahmatamapanev. Aga nagu ikka unenäos juhtub, enam nagu kiuste ei leia. Siis sattusin kuhugi toidunurka, kus pakuti nn kolesteroolirikast toitu. Palusin üht pika habemega vanahärrat, et ta mulle midagigi annaks. Ta pakkuski kahte rooga, mis ühesugused välja nägid: kodujuust tomatiga. Kodujuustu oli tal ka habemes. Ise pobises rääkida, et kui ma inglise keeles ei taha rääkida, siis ta võib minuga ka kreeka või bulgaaria keeles rääkida. Minu ees istus aga teine huvitav tegelaskuju, kes ämbrist pika kõrrega piima imes ja süvenenult ajalehte sirvis.
Sellised kogemused siis kolesteroolisööklast:)
Unenäos oli muudki: üks üleannetu väike plika, keda ohjata püüdsin, ja kes tundus seal haiglas rohkem koduselt tundvat kui mina, ent see oli veidi varasem unelus ja mälestus hägusam.
Aga varsti ongi aeg ärgata. Täna on kolmekuningapäev.

Vana päevik

Ma kunagi kirjutasin palju, siis järjest vähem ja vähem. Kirjutasin ka luuletusi, kirjutan nüüdki, aga ikka....vähem ja vähem... Ja unistasin. Unistan nüüdki, aga.... aga aina vähem ja vähem. Siiski on tore vahel neid kirjutisi leida, lugeda ja naeratada....

Panen siia paar aastate (kümnete) tagust luulerida:


(kellelegi ???)

Ärgu olgu see öö sulle pime,
Vaid leia üles ta valgus
Vaid leia üles see ime
Kus kõiges saab uus, hea algus

Ärgu olgu see öö sulle kõle -
Neis hetkedes soojust võid leida,
Sest keegi on toonud ju tule
Ja soojust su eest Ta ei peida.

           x   x   x


Kui sulgunud mu süda
Sinu pihu sisse
Ja nukker hing on jõudnud
Taas Su hingamisse

Siis tahan laulda vaikselt
Kõik ära hinge seest
Ning teada, et ma paikselt
Saan jõudu Elu veest.


      x   x   x

Ü-le

Tuleb vaikselt
Tasahilju,
Tema, keda kiidad, nead
Ta ei naera ega kilju
"Kannab halba endas, head?"

Seisatad,
Jääd põrnitsema:
"On ta vaenlane või sõber?"
Närviliselt sõrmitsema
Jopelukku -
"Küllap nõder1"

Vaatab otsa,
Pilk nii selge -
Kummaliselt hea ja kuri:
"Olen hetk su ajas helge,
Olen hetk su ajas nüri.
Olen päev täis siirast rõõmu,
Öö täis pilkast pimedust.
Kannan aega, tõuse - mõõnu,
Mälestusi, unustust!"


     x    x   x


(?-le) väga ammu

Kuidas küll mõnikord tahaks
Näha sedasinast maailma
Just nõnda, kuis heaks ja pahaks
Näevad seda sinu kaks silma

Kuidas küll käia ma sooviks
Su kaugetel mõtete raju'l
Ning juhtida lasta end prooviks
Su südame häälel ja tajul.

Kuid sina jääd ikka nii kaugeks,
Kaugeks kättesaamatuks täheks.
Ka siis, kui mu viimne jõud raugeks,
Sind püüda jääks sellestki väheks.


    x    x    x

L & K-le

Kust ma tunnen tundmatut,
Tean ta tahtmist taipmatut?
Millest mõistan tema mõtteid,
Tean ta samme, salavõtteid.

Vast ehk nendest kätest, suurtest,
Naeratustest, silmist, huultest,
Sammudest ja häälekajast,
Koos ja lahus oldud ajast.

Nii ma tunnen tundmatut
Läbi elu armastust
Läbi armastuse elu
Lakkamatu mõtiskelu


   x   x   x