Elav püha mees

Seal kaugel saarel on üks püha mees. Sellist silmavaadet tahaks kord isegi omada.

Eks ma ikka

Kuigi ma pean end kristlaseks, siis ausalt, vahel ikka mõtlen, et kuidas selle Jumala, Taeva ja Põrguga ikka lood on. Kas kahtlen? Võib-olla. Eks ole kahtleminegi üks mõtlemise viise, kuidas end ja enda ümber pidevalt muutuvat ümbrust mõtestada. Küsimus on ainult selles, kas ma peaksin selle pärast end halvasti tundma?  Ei, ei peaks. "Tundma" on just hea sõna selle kirjeldamiseks, sest tundmine, tunded on ikka sellised....ebastabiilsed. Ma ei mõtle siinkohal tunnetust, mis minu arusaama kohaselt hõlmab rohkemat kui lihtsalt pelgalt tundmist.  On lihtsalt otsus uskuda kristlust, selle põhisisu, ja see ulatub mõtlemisest kuhugi kaugemale. Võib-olla sarnaneb otsus uskuda mõnes mõttes otsusega armastada, kuigi selles ei pruugi olla alati ülevoolavaid tundepuhanguid ega - ei teagi kuidas kirjeldada - obsessiivset mõtlemist  armastatust. On otsus, millele järgneb teatud tegutsemisviis, et sellest kinni pidada ja seda mõtestada ehk siis teatud  maailmavaade. See on umbes nagu abielus. Ma pole küll abielus, aga kujutan ette, et kui oleksin, siis teaksin seda, et olen, ja käituksin vastavalt. Lihtne. Ent kust tuleb selline otsus? Eks sellele peavad eelnema teatud kogemused. Ei abielluta ju niisama, kuigi motiive võib olla peale armastuse mitmesuguseid, ei hakata ka heast peast usklikuks. Kas sellele eelneb peapesu või tehakse otsus puhtaks pestud ehk selge peaga - see oleneb, millise künka otsast vaadata. Kõrvalseisjale võib see näida peapesuna, asjaosalisele hoopis erilise selgusena. Minu puhul oli see "ajupesu" või selguse - valgustatuse saamine teisme-eas. Kas tegemist oli siis lihtsalt hästi pakitud kauba vastuvõtmisega? Kui nii mõelda, siis pidi see eriline kaup olema, sest tavaliselt võivad asjad muuta elustiili, mitte aga niivõrd eluvaadet. Siis ma ei nimetaks seda hästi pakitud kaubaks, pealegi polnud selles midagi uhiuut, millest ennem kuulnudki poleks. Aga see minu "ajupesu" lõppes sellega, et armusin ära. Oli see nüüd sinisilmne Norra poiss, kes Jumalast rääkimas käis? EI tea, kirju ma talle ei kirjutanud ega õppinud ära ka tema keelt, nagu vahel armunult tehakse. Aga armastus jäi - see oli selline teistsugune, vaimsele suunav, sisemiselt muutev. Ei, must ei saanud ideaalselt käituvat teismelist, pigem tekitasin vanematele peavalu - kord lasin isegi kodust nädalaks ajaks jalga. Ka pole must saanud ideaalset täiskasvanut, nagu sellise "staasiga" kristlaselt eeldada võiks, aga see on juba teine teema, millest kunagi tahaksin pikemalt kirjutada.  

Aga nüüd "ajupesu" juurde tagasi. Täna sattusin internetis peale ühele teistsugusemale "ajupesule", mis mind mõtlema pani ja mõneti ajendas ka siin kirjalikult mõtisklema. Teed otsuseni on erinevad: kes jõuavad sinna hirmust, kes armust, kes mõtiskluste või veenmiste tulemusena, oluline on, et jõutakse. Aga kas saab üldse otsustada uskuda? Esiteks, kes olen mina, et otsustan? Ma ju ei saa otsustada midagi olevaks või olematuks! Pigem oleks õigem öelda reageerima - ma kas reageerin positiivselt või negatiivselt ehk ignoreerin. Teiseks usk - tekib see niisama või tuleb see kuidagi kaasa? Mis üldse on usk? Piibel kirjutab Hb 11:1 - Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Ausalt öeldes ei ole ma sellest salmist kunagi täpselt aru saanud - kuidas saab usk nähtamatuid asju tõendada ja loodetavat tõeliseks muuta? Üks eeldab teist ja vastupidi. See käib üle minu mõistuse, jääbki minu tava-arusaamadest välja, mis omakorda kallutabki mind arvama, et ma seda ise välja ei mõtle. Teisalt on hea mõelda, et see väljapoolt antakse, sest muidu lehviks see kui tuulelipp erinevates mõttetuultes - täna siit, homme sealt - ja keegi täpselt ei saakski aru, mida ma siis täpselt usun. Niisiis usun ma seda Jumala - Kristuse asja ja Taevast ja Põrgut ka - see maailmavaade on kui raamistik, milles elan.  Millised need Taevas ja Põrgu välja näevad, seda ei tea - inimmõistus pidavat nagunii selle hoomamiseks liialt piiratud olema ja ma ei vaevugi -  lepin vaid omadussõnadega, et üks on väga väga hea ja teine väga väga halb. Ent kas mu usk nende olemasolusse ka õige on - siis siin lähen nn kindla peale välja - kui ei olegi, siis vahet pole - elan nii hästi kui oskan - kui aga on, siis ma kas võidan....või kaotan kõik.
Nii, kell on pool üks öösel ja eelmisest ööst mul efektiivseid unetunde vaid paar. Ilmselt sellise jutu eest, mille ma siia kribanud olen, oleks mind keskajal (mille kirikuloo kohta ma täna eksami tegin) hereetikuks tembeldatud. Korrigeerivad kommentaarid oodatud, sest minagi olen ju ainult inimene.

Link teoloogiahuvilistele

Panen siia ühe lingi neile, kel huvi teoloogia vastu.  Kuulamine on tasuta, ära tuleb registreerida. Ma ise pole jõudnud neid küll väga palju kuulata, aga tunduvad asjalikud olevat... alustasin kiriku ajalooga.
Jõudu!

Sirvisin

Sirvisin üle pika aja blogisid. Juko-Mart on alati asjalikult kirjutanud ja seegi kord olen temaga nõus.

Trip Ameerikasse

Käisingi siis Ameerikas. Olin juba ammu tahtnud seda teha...siis saigi teoks.
Ameerika on suur ja selle kohta palju häid jutustusi kirjutatud, siis lisan omalt poolt vaid mõned read:

Reisimise meetod - hop on, hop off....ei jõua kuhugi ilma autota / ja sinna ilma lennukita.
Kirjeldus - väga suur ja varieeruv...ilmselt annab ette kujutada kõike.
Ilm - soe. Kohalike sõnul meil ilmaga vedas (just neis paigus, kus tavaliselt sellisel ajal nii hääd ilma ei ole).  Põhjendasin asjaolu sellega, et mul ju suvepuhkus.
Elavamad looduskogemused - Grand Canyon ja helikopteriga sõit üle selle; lennureis Ontario linnast üle maalilise kõrbemägimaastiku Denverisse; Route 1 California rannikul; mereelukad.
Inimesed - väga sõbralikud: küsivad ikka, et kuidas sul täna läheb.
Harjumist nõuavad: Las Vegas, kiirteed, keskkond
Südantsoojendav: väikese Hanna põsemusi; Roy 92a vana isa kallistus; 
Enne reisi tahtsin kindlasti:
- näha Ameerika megakirikuid - ühes õnnestuski käia  - Lake Forest'i Saddleback'is - ehkki inimesi oli hetkel vähem kohal kui 20 tuh., üllatas see siiski meeldivalt.
- näha oma vana head sõpra ja õpetajat Denveris ja seda üle 14 aasta. Jee. Leidsin, et 14 aastat on suurteks muutusteks liiga väike aeg ja see on tore :)

 Aitäh Teile Maris ja Tom; Roy; Liina, Daniel ja Hanna kõige hea ja külalislahkuse eest! Aitäh reisikaaslastele Maiele ja Anna-Mariale. Ja Aitäh Jumalale, kes kõik võimalikuks tegi :)


Panen siia üles ka lingid, mille kaudu pääseb piltidele ligi:
Pildid I - Upland, San Diego, Lake Forest
Pildid II - Las Vegas, Grand Canyon
Pildid III - Denver
Pildid IV - LA ja selle ümber
Pildid V - Route 1
Pildid VI - San Francisco

Silikoon, dogmalugu ja Paradiis

Kord kuulsin ühte mõttetera seminarijutlusest, et vaat, Jumal ei ole inimesele kõike ette-taha ära teinud, vaid laseb tal ise maailma avastada ja seda kasutama õppida, nii nagu nt on silikoon, mida arvutitööstuses kasutatakse, algselt liiv ja inimene on siis aegapikku õppinud seda erinevalt kasutama arvutitööstuseni välja.

Ma siin pikemat aega püüan raamatut nimega "Dogmalugu" lugeda. See pole kerge. Kui liivast silikooni tegemine võtab 4 tundi aega, siis raamatulugemisega läheb kauem - selle puhul isegi mitu kuud. Aga kui mõelda, kuidas on usuasju ja dogmasid aastasadu paika pandud, siis ....

Mind on ikka vaevanud see, et kuidas selle "kolmainsusega" siis lood on. Piiblis sellist sõna ei eksisteeri, aga välja annab selle mõtteliselt lugeda küll, ja kui usku on, siis uskumisega pole ka raske...aga teoloogiliselt on teine lugu. Kui nüüd mõelda, et asjade selgeksvaidlemine kirikuisadel ligi 400 aastat võttis, siis kõlab see natuke nagu liivast silikooni tegemise ja rakendamine. Jumal lasi neil päris palju "kakelda".

Kui niiviisi asjale läheneda, siis ma pean oma eelnevad arvamused teaduse kohta - et enamus sellest on vaid ressursside - nii rahalise kui inimjõu - raiskamine, tagasi võtma, sest läbi eksimuste, möödapanekute, valede tulemuste jne, jne jõutaksegi välja asjadeni, mis töötavad. Tohutu ühine töö, mis asjad lõpuks paika loksutab.

Ja Jumal laseb sellel kõigel sündida.... ei anna pakendis valmistoitu, vaid laseb meil ise külvata, kasvatada, lõigata ja valmistada....läbi pikkade protsesside, üle inimpõlvede.

Täna koju tulles suuri äiksepilvi vaadates mõtlesin, et mida inimene ikka Paradiisis tegema hakkab. See peaks ju olema igati täiuslik paik... ilus, harmooniline, külluslik, rikkalik, otsatu, ajatu, näljatu, vaevatu jne jne.... Kas siis tõesti võiks hakata seal igavesti igav? Igavus aga on paha asi, sest igavlev inimene hakkab paratamatult lollustega tegelema, ja seetõttu on mõtlemine ja töö inimesele normaalseks funktsioneerimiseks hädavajalikud. Aga kui juba praegu laseb Jumal meil suht palju pingutada ja sellega ka arenemisest rõõmu tunda, siis kuivõrd enam Paradiisis! Võibolla on siis sihid põnevamad:

"Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud
ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud -
selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad."

1 Kor 2:9

Kallikesed lõpetasid ülikooli

Kallid õeksed lõpetasid ülikooli. Kõndisin minagi lilled käes ülikooli peahoone juurde ootavate tervitajate sekka. Korraga tuli oma lõpetamise aeg meelde... väike njuks tõusis kurku... oh olid ajad... toredad ajad. Nii hea ikka, et igal kevadel on lõpetamised ja nii palju rõõmu, ilu ja lilli.

Tennisemäng

Üks asi, mis on Soomes hea, on tasuta tenniseväljakud. Mängi nii palju kui tahad ja keegi raha selle eest ei küsi. Olen minagi nüüd kolm korda mängimas käinud. Ega ma mängureeglitest küll midagi ei tea, aga üritan kollasele pallile pihta saada ja ise mitte ette jääda. Täna läks aga nii, et kui ma palli püüdes uhket piruetti tegin, lendasin ma käpakile maha, püksipõlv katki ja põlv marraskile. Vaatasin siis seda katkist kipitavat põlve ja kohe meenus soe lapsepõlv, kus ma unistasin, et millal küll tuleb see aeg, kui põlved ära paranevad. Nüüd ma saan jälle oodata....

Kiire elu

Tööpäevad, eriti valvepäevad lähevad seda kiiremini, mida rohkem tööd on. Täna näiteks olen rabelenud nii, et kogu see aeg tundub justkui tunnike ainult. Inimene sageli unistab pikast ja tsillist elust või nii. Siin ma siis nüüd mõtlen, et selleks, et tahta pikka ilusat elu, peaks ehk kolima väikesesse ilusasse linna Lõuna-Eestis ja logelema hästi palju - siis on elu pikem....
Elupõletajad on hoopis need, kes liiga palju rabelevad, et aegagi ei märka.

Aitäh

Ühe väga toreda video eest.

BBC E-mail: A new way to look at radiation

I saw this story on the BBC News iPhone App and thought you should see it.

** A new way to look at radiation **
A sea-change is needed in attitudes to radiation, argues Oxford
University physicist Wade Allison.
< http://www.bbc.co.uk/news/world-12860842 >

** BBC Daily E-mail **
Choose the news and sport headlines you want - when you want them, all
in one daily e-mail
< http://www.bbc.co.uk/email >

** Disclaimer **
The BBC is not responsible for the content of this e-mail, and
anything written in this e-mail does not necessarily reflect the BBC's
views or opinions. Please note that neither the e-mail address nor
name of the sender have been verified.

Sent from my iPod

Hamasi poeg

Ma pole küll viimasel ajal suurem asi kirjutaja olnud, sest praegu selline aeg, kus on kogu aeg tunne, et peaks lugema ja kõike muud tarkust endasse tõmbama... Sellises olekufaasis nagu ei oskagi endast midagi välja pigistada.
Aga paar piiska püüan siiski... nii paljukest, et teha reklaami ühele raamatule, mille äsja läbi lugesin.
Raamatu nimi on "Hamasi poeg" ja selle on kirjutanud üks palestiina terrorirühmituse Hamasi asutajaliikme poeg. See on väga põnev lugemine Lähis-Ida sündmustest ... piisavalt, et ma suutsin selle inglise keeles läbi lugeda. Karm maailm. Ma mõtlen, oleksin ma selle enne läbi lugenud, siis vast poleks julgenudki Iisraeli, aga hea, et ikka käisin. Niiet soovitan. Loodetavasti on see raamat ka eesti keelsena varsti olemas.

Teras

Kord kuulsin Tallinna tänaval üht väga põnevat instrumenti, mida enne polnud kõrv kuulnud - hang drum. Pidavat selline pill olema, mida kusagilt saada pole.... Keegi isegi kirjutas, et taoline trumm leiab ise endale omaniku, mitte vastupidi. See muusika kõlab aga kuidagi... lõpmatult.

Tomsid

Viimane kodugrupp algas sellega, et paar meie tüdrukut usinalt proovisid Tomsi susse ja arutlesid sellejuures agaralt. See tõi mulle meelde ühe loo GLS-lt ja kes seda ei tea, siis teiegagi:
Lingi leiat siit
See videa, mis seal juures on, on hästi armas.
Kahju, et Eestisse need sussid veel müügile pole tulnud, aga ehk kunagi siiski.

Iisrael

Minu esimene reis Pühale maale - maa, mis on püha nii juutidele, kristlastele kui ka moslemitele. On raske sellest kirjutada, sest tunded on kuidagi vastandlikud - ühel hetkel tundsin seal nii koduselt ja teisel jälle võõrana, nii hoituna, turvaliselt ja teisalt jälle aastatuhandete pingete keskmes. See kõik hõljub seal kuidagi õhus. Kõigest hoolimata igatseb hing sinna tagasi....

Iisrael on meie mõistes noor riik, loodud 1948 aastal, ent ometi on selle juured väga vanad.... üle kahe tuhande aasta tagasi aeti iisraellased kodumaalt välja ja hajutati rahvaste sekka. Nüüd nad siis kogunevad taas, paljude kiuste. Üks vana naine ütles, et on mitukümmend autoritaarset moslemiriiki ja ainult üks demokraatne juutide riik ja ometi on see paljudele pinnuks silmas, ka demokraatlikele lääneriikidele. Miks? ......on siin mängus kellegi karvane käsi, kellest lääneriigid sõltuvad on... nt nafta? või muu?



Pilte näeb siit I
ja siit II

Paar meeleolu edasiandjat ka. Esimene pärineb Jordani jõe äärest, kus vilgas tegevus käib. Teine Jeruusalemmast Shabbati eelõhtul.

Priviligeeritud planeet.

Viimasel ajal on nii, et kirjutamiseks on aega aina vähem ja vähem, ehkki tahaksin rohkem. Nüüd on kogumise aeg, mil vabatahtlikult olen sunnitud endasse infot laadima. Enamus vast teab, et ma eelmisel aastal alustasin uuesti õppimist, seekord natuke teist teemat. Mulle õppimise idee meeldib, see hoiab meeled ärksana, raskem osa selle juures on aga see, et seda tuleb reaalselt teostada, tuleb ka reaalselt kodutööd ära teha ja mõelda. Ideeliselt on see tore, aga reaalsuses on nii, et ma veidi laisavõitu, kui nii saab tööl käiva inimese kohta öelda, aga selles ajaosas, mis üle jääb, olen natuke küll. Õppeprotsessis olen ma meelsamini kuulaja rollis. Ma kuulaksin tundide kaupa käsi põsakil tarku jutustusi ja vestlusi. Täna kuulasin ühte soomlast, kes darwinismi kriitikast rääkis. Mulle see jutt meeldib. Evolutsiooniteooria eitamine viis kord mul keskkoolis bioloogia hinde alla, kuigi bioloogiat ise ma teadsin keskmisest paremini. Aga hea on teada, et on teisigi, kes leiavad, et me pole arenenud ürgsupist...... nii nagu pole se e masin, millega siin blogi kriban, ise tekkinud, vaid siin on kokku saanud paljude teadlaste töö, ei saa olla ka see teadlane olla produkt mingist juhuslikust ollusest. Hea on teada, et planeet Maa on siin kosmoseruumis väga eriline, väga kindlate parameetritega paik, mis võimaldavad elul eksisteerida. Hea on teada, et ka meie oleme väga erilised. Noh, see teeb kohe enesetunde paremaks või nii.
Tegelt ma ei tahtnud palju lobiseda, tahtsin siia vaid ühe lingi panna. See on tore film sellest priviligeeritud planeedist, kus me elame.

(Ps, kui video käima ei hakka (firefoxis), siis tuleb seda uuendada "refresh" nupuga.

Lisan siia juurde veel ühe filmi samast seeriast.

Awesome

See on päris tore lugu, soovitan.
Ja blogi ennast näeb siit