Armastus käib sauna kaudu

Mööduval nädalal sõitsin palju ringi - lihtsalt sõitmise ja külastamise ja olemise eesmärgil, sest niiviisi olla olen ma kaua igatsenud. Üks tore asi oli see, et vähem kui nädala jooksul käisin kolm korda saunas. Mulle köeti sauna. Oli see siis külalislahkusest või suurest armastusest, aga minu jaoks on see ikka üks hoolimise väljund, sest ma lihtsalt väga, väga armastan sauna. Aitäh kõigile, kes mu vastu võtsid!

Puhkus

Puhkus peab olema mitmekülgne. Siis nagu aeg peatub või teiseneb tavapärase argipäevase ruttamise asemel. Seekord otsustasin puhkust mitte planeerida ja vaadata lihtsalt, kuidas saab või kujuneb. Nii nagu loodus ei sallivat tühja kohta, nii täidab ka aeg end ise, seega pole olnud probleemi selles osas, mida ajaga peale hakata. Ikka jääb puudugi. Kui ma tavaliselt rännates tunnen süümekaid, et tuttavad näod jäävad nägemata, siis seekord otsustasin kohtuda inimestega või lihtsalt olla. Ma ei ole olnud väga jutukas ise, küll on olnud hea kuulata või lihtsalt vaadata..... Täna nt olin terve päeva kohvik Anna Edasi's nõudepesija rollis, mille üle ma uhkust tunnen - see oli hea võimalus end tühjaks rahmeldada ja seega üks toredamaid puhkuse päevi. Elu on tore! Puhkus ka..... Mõned päevad veel jäänud ja siis saab tagasi rutiini, milles on omad suured võlud....

"Maarjamaa"

Tänases Sirbis ilmus pikem kommentaar filmi kohta, mille valmimisel ka minu väike näpp sees oli. Olen meeldivalt üllatunud positiivse tooni üle autori tööle, kuigi sageli usuteemadel ikka kakeldakse.   Olen seda filmi palju kordi läbi vaadanud ja seal on kohti, mis mulle järjest enam meeldima on hakanud.... ja muidugi see muusika :)
Loodan, et see saab millalgi ka DVD-le ja kättesaadavaks teistelegi.

Unetu öö

Vahel tahaks olla laps, olla süles ja vaadata üle õla.... Ja siis sealsamas omaenese väikesele näokesele otsa.... Ja öelda: "Kallis laps, kõik on alles ees!"
Mis valikuid ta teeks või kuidas ta oleks, see väike mina? Kas saaks talle üht-teist öelda, kui ta mu järel mälestustes sama rada kõnnib....?!
Ma olin kord väike armas laps, siiani mäletan, kuis olin.

Ristilapsel külas

Hetked Kihnu tantsupäevast

Siin on väike hetk Kihnu tantsupäevast. Ehkki pilt on viltune, sest ma ei teadnud, kuidas on õige teha, ja peale lõkke paljut ei näe, mis samuti tegelikult taotuslik, sest algselt tahtsin salvestada vaid heli (mulle, väga subjektiivselt, tundus see kõige ilusam lugu), annab see omamoodi meeleolu edasi. Istusin seal puuroika peal, sest kuuma veerel oli kihulsi ja sääski vähem, ja vaatasin tuld, mille vaatamisest silmad ei väsivat. Väikesed Kihnu poisid hoolitsesid selle eest, et tuli ei kustuks.

Ja siin on nüüd ka pildid!