Ühesõnaga tõdesin jälle, et mulle meeldib rahvaste pärimuslik muusika ja selle nüüdisaegsed variatsioonid. Põnev maailm. Andunult nagu nooruke tudeng kuulasin käsi põsakil, kikivarvul, vastu seina nõjatudes neid toredaid viise, mida muusikud, moosekandid ja muud harrastajad omast parimast kuuldavale tõid... Oli nauditav. Mulle oli üllatuseks üks Eesti-Armeenia Atlase nimelilne bänd, kellest ma ennem miskit kuulnud ei olnud, ning mille kanooni kõla mu südame kiiremalt põksuma pani ja muud mõtted laiali hajutas...
See õhtu pani mind aga mõtlema ka teemale, mida ma ikka vahel oma peas ühe ja teise käärukese vahel veeretan... millist inimest tahaksin endale kaaslaseks? Ajaga tunnen ikka enam survet selle üle mõtisklemisel, ma pole ju enam 20. Nii mõnigi, kes endale õnnelikult paraja teise pooliku on leidnud, ikka räägib, kuidas ta ennem kõik tahtmised selgeks oli mõelnud ja siis täpselt või enam-vähem täpselt soovitu saigi. Kui teismeline olin, siis mõtlesin, et oleks hea, kui oleks pruunisilmne ja mustajuukseline. Aeg on seda soove natuke muutnud... Eile saalis tantsivaid lillelapsi vaadates selginesid mõned tahtmised taas - lisaks, et ta Jumalat armastab ja temaga neist asjust arutada saab, armastab ta ka pärimusmuusikat... veab mu vahel lava ette pooleks ööks tantsima (niikaua kui mu luud kondid vanadusest moondunud veel ei ole) ... laulab kuis oskab, aga mitte väga mööda... leiab raskustes helgema poole....keegi, kes on muretu, ent samas tõsistes asjades tõsine... keegi, kellega kõik ilm läbi konnata ja samas ka paigal õnnelik olla.
Nojah, võibolla ei peaks nii isiklikuks minema... ent samas, see ongi mu isiklik blogi...
xxx
Korterikaaslane tuli poest suure paastutoidumoonaga...
Viimane nädal.... viimane võimalus :)
Viimane nädal.... viimane võimalus :)
