Kaks päeva tagasi 11.03.10 suri mu hea vana sõber. Neli päeva tagasi püüdsin teda leida tema linna haiglatest, ent tulemusteta. Ju siis oli määratud nii minema. Siiski tõi see külastuskäik hinge veidi rahu - tegin omalt poot kõik. Kummaline oli ka unenägu, mida nägin ööl enne sinnasõitu - sain justkui unenäos haiglas ollest temaga hüvasti jätta... See lohutab, aga kurb on ikka. Loodan, ma väga loodan, et need palved tema pärast tema viimastel päevadel ei jää vastuseta...
Aitäh teile, kes toeks olite!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Mõni päev tagasi nägin teda unes, oma vana sõpra.
See oli pikem unenägu ja hõlmas veel paari teist mu tuttavat, aga järgnev siis.
Sõitsin K-le rongiga külla...kohta, mis justkui oli nagu teistsuguses ajas. Inimesed olid seal kuidagi tasased, nukrad ja mõtetes eemalolevad. Ta elas punases baraki moodu majas, kus oli palju inimesi, kelledel üks ase naris. Jalutasime ringi ja rääkisime... millest, ei mäleta. Siis tagasi barakis olles oli justkui pidupäev ja pakuti kooki. Üks naine pakkus mulle shokolaadikoogi moodi kookoshelvestega kooki ja ütles et see on hea ja seda tavalises poes ei müüda. Ajasime juttu edasi ja järgnev jäi unenäost meelde.
"Kas sa oled nüüd paradiisis? " küsisin
"Jah," vastas ta. St ta oleks nagu tegelikult olnud kusagil mujal kui seal barakis.
"On seal hea?"
"Jah, väga hea."
"Kuidas ma su ära tunnen, kui kord ise sinna jõuan?"
"Olen otsekui uss, kelle suust tigu mürgihamba ära sõi"
"Oled sa Jumalat näinud?"
"Ei, aga Tema ligiolu on igal pool tugevalt tunda"
"Kas sa said teada, et ma enne su surma sind taga otsisin?"
" Ei, aga oleksid sa hoolinud, sa oleksid varem helistanud," vastas ta.
Siis muutus pilt temast must-valgeks ja kadus.
Huvitavad on need unenäod vahel...
Postita kommentaar