Silikoon, dogmalugu ja Paradiis

Kord kuulsin ühte mõttetera seminarijutlusest, et vaat, Jumal ei ole inimesele kõike ette-taha ära teinud, vaid laseb tal ise maailma avastada ja seda kasutama õppida, nii nagu nt on silikoon, mida arvutitööstuses kasutatakse, algselt liiv ja inimene on siis aegapikku õppinud seda erinevalt kasutama arvutitööstuseni välja.

Ma siin pikemat aega püüan raamatut nimega "Dogmalugu" lugeda. See pole kerge. Kui liivast silikooni tegemine võtab 4 tundi aega, siis raamatulugemisega läheb kauem - selle puhul isegi mitu kuud. Aga kui mõelda, kuidas on usuasju ja dogmasid aastasadu paika pandud, siis ....

Mind on ikka vaevanud see, et kuidas selle "kolmainsusega" siis lood on. Piiblis sellist sõna ei eksisteeri, aga välja annab selle mõtteliselt lugeda küll, ja kui usku on, siis uskumisega pole ka raske...aga teoloogiliselt on teine lugu. Kui nüüd mõelda, et asjade selgeksvaidlemine kirikuisadel ligi 400 aastat võttis, siis kõlab see natuke nagu liivast silikooni tegemise ja rakendamine. Jumal lasi neil päris palju "kakelda".

Kui niiviisi asjale läheneda, siis ma pean oma eelnevad arvamused teaduse kohta - et enamus sellest on vaid ressursside - nii rahalise kui inimjõu - raiskamine, tagasi võtma, sest läbi eksimuste, möödapanekute, valede tulemuste jne, jne jõutaksegi välja asjadeni, mis töötavad. Tohutu ühine töö, mis asjad lõpuks paika loksutab.

Ja Jumal laseb sellel kõigel sündida.... ei anna pakendis valmistoitu, vaid laseb meil ise külvata, kasvatada, lõigata ja valmistada....läbi pikkade protsesside, üle inimpõlvede.

Täna koju tulles suuri äiksepilvi vaadates mõtlesin, et mida inimene ikka Paradiisis tegema hakkab. See peaks ju olema igati täiuslik paik... ilus, harmooniline, külluslik, rikkalik, otsatu, ajatu, näljatu, vaevatu jne jne.... Kas siis tõesti võiks hakata seal igavesti igav? Igavus aga on paha asi, sest igavlev inimene hakkab paratamatult lollustega tegelema, ja seetõttu on mõtlemine ja töö inimesele normaalseks funktsioneerimiseks hädavajalikud. Aga kui juba praegu laseb Jumal meil suht palju pingutada ja sellega ka arenemisest rõõmu tunda, siis kuivõrd enam Paradiisis! Võibolla on siis sihid põnevamad:

"Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud
ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud -
selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad."

1 Kor 2:9