Kallikesed lõpetasid ülikooli

Kallid õeksed lõpetasid ülikooli. Kõndisin minagi lilled käes ülikooli peahoone juurde ootavate tervitajate sekka. Korraga tuli oma lõpetamise aeg meelde... väike njuks tõusis kurku... oh olid ajad... toredad ajad. Nii hea ikka, et igal kevadel on lõpetamised ja nii palju rõõmu, ilu ja lilli.

GLS 2010

Peaks paar sõna panema kirja ka GLS 2010 e global leadership summit'ist, mis kahtlemata on üks toredamaid konverentse aastas. See on mõeldud juhtidele - nii ärijuhtidele kui vaimse põllu juhtidele, aitamaks neil iseenese, äri, koguduse või mis iganes juhtimisolukorraga toime tulla. Seal on tipp-tasemel kõnepidajad - mis Eestis kahjuks ainult küll video vahendusel võimalik on - ja selle lõppedes on alati tunne, et tahaks veel ja veel. Ma ise pole küll juht, kuid olen õppinud seal palju enesejuhtimist, aga ka juhtide mõistmist...neil ei ole kerge. Mu väikene lemmik sel aastal oli Jack Welch, GE rajaja - noh, eks ta oli mõneti otseselt ka minu erialaga seotud. Soovitan soojalt seda igaühele. Järgmine võimalus on järgmise aasta novembris. Infot saab leida siit.
Mõned pildid Helari kahurist selle nädalavahetuse üritusest.

Nonii

Nüüd on palju aega mööda läinud, mil pole kirjutanud. Olen tegelikult tahtnud, isegi paaril korral alustanud, aga sinnapaika need üritamised jäidki.
Katsun siiski midagi kirja panna, lühidalt ja piltides.

Üks suurimaid suve üritamisi oli Hiiu folk, kus me oma väikse bändiga püüdsime üht-teist korda saata. Tegelikult oli see meie esimene täispikk kontsert... ja hoolimata rohketest vigadest, mida ikka kergelt närvis harrastajatel ette tuleb, saime (minu üllatuseks) oma esitusele väga suure aplausi. See oli ikka omamoodi tore kogemus ja ma kõigest hingest loodan, et see ei jää viimaseks. Ma ei oska Jumalat ära tänada selle eest, et Ta mind vana- ja rahvamuusikaga kokku viis.

Siis juhtus üks teine tore asi, millest ma täielikult üle pole saanudki. Maieke tõi ühel õhtul koju pubekate Twilight-i filmi, millesse ma irooniliselt vaatama asudes lõpuks niivõrd sisse võetud sain, et sinna otsa need neli Videviku saaga raamatut kolme ja poole nädalaga läbi lugesin. Inglise keeles ja ipodiga. Minu sellist reaktsiooni oli mul endalgi päris põnev kõrvalt vaadata, et ma millegist niivõrd ennastunustavalt vaimustuda võin. See on tore tunne....kõik läheb nii kergelt ja uni ununeb sootuks... nagu armumine. Sellega seoses tekkis mul filosoofiline küsimus: kuidas sellist entusiasmi esile kutsuda asjalikema asjade tegemisel nagu nt tegemata koolitööd ja radioloogia... ja soome keel?!

Siis tuli olla kaks nädalat Soomes eksiilis. Aga seekord oli see tavalisest palju toredam, sest mõlemal nädalal käis mul keegi külas - esimesel mu vana hea kursaõde Rebeca oma perega ning teisel mu kallis Jumalast antud õeke Liisi, kogu oma headuses. Ja vahepeal - kuna odavad lennupiletid sain - käisin ka nädalavahetusel kodus oma keskkooliaegse klassijuhataja sünnipäeval, mis meil ikka iga-aastaseks traditsiooniks on (kuhu ma siiski harva jõuan).


Natuke kurvema sündmusena viis üks kuuma suve äikseline päev kaasa mu vanatädi Linda, kes läbi elu ikka rõõmus oli ja nüüd vanaduspäevade viletsusest koju jõudis. Usun, et tädi Linda läks taevasse. Matus oli ilus ja helge... ja mitte väga kurb.


Veel tooksin välja ühe mõnusa päeva "laiendatud perega" Pranglil. Toredad inimesed, tore saar. Korraks käis mul seal olles mõte peast läbi, et olen mina küll maad ja ilmad läbi rännanud teadmata, et nii lähedal ongi see väike paradiis. Sõitsime Kristiniga - kes ka üks Jumalaime on - väikese motikaga idüllilisel külateel, õhk kiile ja liblikaid täis. Teine õige kummaline mõte tekkis seal väikese mereäärse puust kiriku juures olles, sealset kadakatevahelist surnuaeda silmitsedes.... et küll oleks hea siia maetud saada. Vahel tulevad sellised kummalised mõtted, ärge pange pahaks :)

Ei saa mitte mainimata jätta ka neid oodatud pillimänguharjutushetki Sakussaares, Sirly ja Hansu kodus. Nende väike koguduskodu ja pere on elav näide täielkust harmooniast - nii seesmiselt kui väliselt. Parim inimlik eeskuju.


Ühesõnaga on suvi olnud tihedalt tegemisi täis, nii tööd, rändamist kui rõõmsakstegevaid hetki. Ja palju soojust, soojust, soojust..... päikselist ja inimlikku.... Ei mäletagi teist sellist....

Uus kogemus

Möödunud nädalavahetusel sain uue kogemuse, mis oli omamoodi intensiivne, mille kestvust ei oleks tahtnud peatada, aga samas poleks suutnud ka pikalt taluda. Kaks pikka tööpäeva avaras ruumis, mille väike valgusjuga pimeduse saabudes kitsukeseks tõmbas ja tähelepanu vaid kolmele suunas - pillile, mikrofonile ja teistele mu ümber. Põksuval südamel vähest harjutamist kirudes püüdsin anda parimat. Välja tuli nagu alati. Imestasin, et hilisest või varasest tunnist hoolimata oli uni kui pihuga pühitud ja ei tulnud ka hiljem voodis lambukesi lugedes...

Aitäh, sõbrad! Koos mängimine pole olnud alati kerge, aga siiski on need ühed parimad hetked mu ajas. Nüüd igatseva ja kaebliku alatooniga "musta" materjali läbi kuulates tahan väga väga loota, ent see lindistamine ei jää viimaseks. Oleks veel üks pikk ilus tee käia....

(pildil Liis, külalisesineja Merike ja Helina)

Reklaam - mine minu eest, sest ma ise ei saa...:)

Minu mõtted vaikselt liiguvad kaugete radade poole. Pean tunnistama, et olen viimaste nädalate jooksul oma suure rännuplaani osas araks löönud ning vahel on tagantjärele kahjutunne, et pidin ma ometi selle nii rutakalt paika panema. Aga nüüd hilja ja rahaliselt oleks kahju käega lüüa. Lähen siis üksi euroopasse, maale, radadele - teise keele keskele, millest vaid paari sõna valdan. See selleks.
Tegelt tahtsin sulle, kallis blogilugeja, teada anda, et maikuu lõpus on tulemas selline üritus Saku Suurhalli nagu "Lootuse festival". Usun, et see saab väga hea olema. Tegemist on kristliku üritusega ja kui sul vähekenegi huvi teada saada, et mis selle kristluse põhi mõte või iva on, siis sealt saab selle koos hulgalise hea muusikaga kätte. Toredat rahvast ka loodetavasti palju. Karta ei maksaks - mind sa pole ju kartnud...või siiski... muig.

Niisiis, kõik festivali kohta on kirjas siin!
Ja plaanis on ka lasteprogramm, kel lapsi on :)
Muusikaliseks peaesinejaks on M W Smith - teatud seltskonnas väga tuntud tegelane. Ja muidugi meile eestlastele tuntud Tõnis Mägi ja Rebeca Kontus

Selle ürituse toimumise pärast paljud inimesed vaeva näinud ja palju ka toetajaid olnud, niiet sulle on see TASUTA!

Suvereis Pärnumaal poiste ning Helina ja Marceloga

See on vist juba neljandat korda, kui poisid kampa võtan ja natuke mööda Eestit ringi käin. Tore, et Helina minuga kaasa lööb, sest ilma temata poleks see noh... nii tore. Ja aitäh Marcelolegi kaasasolemise eest - keelest hoolimata võitis ta poiste südamed!
Alguse sai see kunagi Tartust, kui eluolude sunnil lahkulöödud sõbrad endale külla kutsusin ning natuke ümbrust näitasin. Ehk tuli see tahtmine mu enda lapsepõlvest, kui vanemad ühest kohast teise kolisid ning see mulle parajaks katsumuseks osutus, sest uues kohas sõpru leida oli raske ning mu hing kuni põhikooli lõpuni lapsepõlvepaika ja sõpru taga igatsema jäi. Ei tea, kas mu üritused on poiste sõprusele kaasa aidanud või mitte, eks seda teavad nad ise. Kahju, et Margusel seekord ei õnnestunud tulla, aga ma pean seda meeles!
PILDID!

Helina peab sünnipäeva järelpidu 27.07.08

Väike kogunemine tagaõuel.

Viljandi folk

Sel aastal oli folgiaeg minu jaoks tagasihoidlik - ainult paar kontserdit, mis aga see eest väga head olid - Ega väga igatsenudki lugematute vindiste piduliste vahele, vaid sai oma väikse folgiseltskonnaga rohkem omaette oldud. Väike erikülaline oli meil ka - Luis, prantslasest maailmarändur, kes juba 34 aastat väikest rohelist magamiskotti oma koduks ning kahte väikest õlakotikest muuks maiseks varaks peab. Küllap on ta elu aga nähtu võrra rikkam nii nagu oli temaga kohtumine rikastav meilegi.

Kolgata koguperelaager

Mõned hetked Kolgata koguperelaagrist Nuutsakul. See on selline igasuvine hää osa, kuhu kuidagi lõpuks ikka jõudnud olen. Ehkki pole enam tartlane, on Kolgata kogudus ikka osaliselt kodu...pika hää harjumuse tulemus.

Ilmaränduri tagasitulemine ja väike õhtukohvi

Nii siis ta tuli - nagu teda oodati, pea täis pajatusi kaugetest maadest ja inimestest ning nägu seda kõike peegeldamas. Ja sõpru teisigi saabus teda kuulama.

Natuke teisigi pilte!

Helina Tagasitulemine

Ja nii ta tuli, 1 juulil 2008 Issanda aastal.... nagu teda oodati :)