Mu väikene õeke

Mu väikene õeke on parasjagu hulluke. Kui ma suureks saan, tahan olla ühtjagu nagu tema :)

Äratundmine.

Hiljuti küsiti minult, et kas ma tundsin Pille Valku. Oma ignorantsuset ei osanud ma selle peale midagi kosta, ei tundnud. Tagantjärele tean, et ta oli suur, väga suur inimene. Kahju, et ma teda tundma ei saanud.
Aga...juhtumisi vaadates seda "Ajalik ja ajatu" saadet, meenus mulle midagi. Oli see nüüd varakevad või hilissügis, ei mäleta, aga oli pime, lörtsisegune õhtu, mil mina ja mu kunagine klassikaaslane Mery otsisime Supilinnas ühte maja, kus elavat keegi sõbralik ja tark, kelle nõu mu sõbratar vajas oma kursusetöö kirjutamisel. Lõpuks leidsimegi ja lahkelt avati meile uks suurde sooja hubasesse veel renoveerimisjärgus olevasse kodusse. Olin sellest erilisest ümbritsevast hõngust lummuses. Pärast tutvustavat ringkäiku vanas palkmajas, istusime mugaval diivanil ümber laua. Laua juures riiulil või kummutil oli ikoon, võibolla olid küünlad ka.... Me rääkisime palju. Ma ei tea, kui palju mu klassiõde oma töö osas nõu jõudis saada, aga mulle tundus, et me rääkisime ja rääkisime paljust muust ja nii põnev oli. Kuulasime ka muusikat. Üheks valituks oli "Aida", mille juurde jutustasin oma loo, kuidas ma Itaalias Veronas päikesest soojaks köetud kividel kogu suurepärase etenduse sõna otseses mõttes maha magasin, ja tema, hea kostitaja, teadis igat sõna sellest ooperist peast. Milline raiskamine oli see minu puhul olnud ja mida mõni teine palju enam väärinuks.
Ma oleksin tahtnud tookord veel ja veel seda kodu külastada, aga olin võõras ja hiljem ei leidnud majagi enam üles. Jäi vaid mälestus ühest hubasest, mõtteküllaldasest ja põnevast õhtust väga sooja ja targa inimese seltsis - selline on minu mälestus Pille Valgust.

Suvereis Pärnumaal poiste ning Helina ja Marceloga

See on vist juba neljandat korda, kui poisid kampa võtan ja natuke mööda Eestit ringi käin. Tore, et Helina minuga kaasa lööb, sest ilma temata poleks see noh... nii tore. Ja aitäh Marcelolegi kaasasolemise eest - keelest hoolimata võitis ta poiste südamed!
Alguse sai see kunagi Tartust, kui eluolude sunnil lahkulöödud sõbrad endale külla kutsusin ning natuke ümbrust näitasin. Ehk tuli see tahtmine mu enda lapsepõlvest, kui vanemad ühest kohast teise kolisid ning see mulle parajaks katsumuseks osutus, sest uues kohas sõpru leida oli raske ning mu hing kuni põhikooli lõpuni lapsepõlvepaika ja sõpru taga igatsema jäi. Ei tea, kas mu üritused on poiste sõprusele kaasa aidanud või mitte, eks seda teavad nad ise. Kahju, et Margusel seekord ei õnnestunud tulla, aga ma pean seda meeles!
PILDID!

Eesti öö ja Eesti sportlane :)

Öölaulupidu ja Tiidrekul lennuvastas: pildid

Marcelo Helinal külas

Lubage tutvustada: karupojake... Nii ta mulle kohe tundus, kui teda märtsikuus Hispaanias nägin. Olla ka ta ema teda nõndaviisi kutsunud. Mul on hea meel Helina toreda sõbra üle.

Pildid Helina tagaaiast.

Helina peab sünnipäeva järelpidu 27.07.08

Väike kogunemine tagaõuel.

Peale folki hommik Remmeli perega 27.07.08

Peale folki oli meil "moraalne" rõõm sõna ja lauluga ka Viljandi baptistikoguduses kaasa lüüa. Tore ja kodune oli. Olin hämmastunud Aamo kutse üle pärast teenistust tema perega kultuuriaita lõunastama minna. Nii saladuskatte all ütlen, et olen Lisannale veidi kade, et tal nii tore vanaisa on :)

Ilmaränduri tagasitulemine ja väike õhtukohvi

Nii siis ta tuli - nagu teda oodati, pea täis pajatusi kaugetest maadest ja inimestest ning nägu seda kõike peegeldamas. Ja sõpru teisigi saabus teda kuulama.

Natuke teisigi pilte!

Helina Tagasitulemine

Ja nii ta tuli, 1 juulil 2008 Issanda aastal.... nagu teda oodati :)