Lõiguke Prantsuse rajast Santiagosse

Pildimeenutused sellest valusast, ilusast ja tagantjärele oi kui kallist ajast :)

Kas see ka kunagi lõpeb?

Õpin eksamiks - sellesamuseks viimaseks, mis peaks must kellegi tegema, kellena end ühiskonna hallikirjulises massis piiritleda. Pärast aastaid õppimist on selline tunne, pigem tasane teadmine, et ei jää ka see viimaseks, sest ratas käib ikka edasi ja edasi, ning sellest kinniklammerdumine nõuab järjest rohkem ja rohkem, kuni jõuan kõdukihti, mis iseenesest maha pudeneb, nagu kõik eelmisedki...
Ja miski pole siin ilmas hapram kui välisest energiast sõltuv inimene....