Keeniast tagasi

Eile hilisöösel või täna varahommikul maandusime taas kodusel niiskel ning tuulisel pinnal. Korraga muutus kaks nädalat suve taveöö unenäoks ning siinne rõskus, mis vaid veel päevake tagasi ebareaalne tundus, taas tegelikkuseks. Mis ma siis ütlen selle kõige kohta: põnev ja väga, väga teistsugune oli. Aeg oli seal pikem kui siin, päike heledam, muld punasem, inimesed mustemad ning vähestele loomadele, lindudele ja taimedele oskasin oma kasinate teadmiste põhjal nimesid anda. Kohati ma väga kiindusin sellesse maasse ja kohati väga võõrastasin; tunded ja muljed, mis see maa tekitas, on vastandlikud. Tahaks tagasi küll, aga kodu on siin.
Veidi pilte:
- vahepeatus Londonis
- Keenia I
- Keenia II