Minu tunnistajaks oli väike Triin, kellega me päev enne "vägitegusid" korda saatsime ja niiviisi üksteist tundma õppisime. Oma taevaseks tunnistajaks valisin Maarja Magdaleena - tema isik on mulle alati kuidagi südamelähedane olnud. Ma küll pikalt mõtlesin, et kas üldse on seda kaitsepühakut vaja, on ju minu nimes niigi kaks pühakunime koos, kuid viimasel hetkel otsustasin ümer - ega kaks ilma kolmandata siis jää... :).
See oli tore sündmus - piiskopi poolt tehti väike pühitsetud õliga ristike laubale ja patsutus põsele - ja ma väga loodan, et selle hetke olulisus saab tasapisi ilmsiks ka minu elus. Seda tarkust, mõistmist, head nõu, meelekindlust, tõe tundmist, vagadust ja jumalakartlikkust oleks hädasti vaja.
Lisan juurde mõned pildid tundmatult autorilt (kelle nimi vist on ka Triin):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar