Professori pai

Jõudsin öelda paar sõna, kui patsient küsis, et kas ma olen välismaalane. "Jah", vastasin. Ta tõmbas oma särgi kaeluse koomale ja ütles, et ei taha, et välismaalased teda uurivad. "Hästi," vastasin ja läksin kabinetist välja vaatama, kas on kedagi kohalikku, kes soostuks  töö ära tegema. Ütlesin kõrvaltoas olevatele kolleegidele, mis olikord on, ja läksin oma arvuti taha tagasi. Tegi ikka kurvaks küll, kuigi püüdsin ka patsiendist aru saada. Eks ikka on usaldus omade vastu suurem ja seda ei saa pahaks panna. Korra käis peast läbi ka mõte, mida on tundnud nood inimesed läbi aegade, kes korraga on mittetahetuks osutunud, tembeldatud.

Aga edasist ma ei oodanud.

Kõrvaltoas olnud lugupeetud professoriproua tuli mu juurde ja vabandas olukorra pärast. Mitu korda. Ütlesin, et saan patsiendist aru, aga ta arvas, et ei peaks. Minu rahvuse pärast ei tohi mind alahinnata. Ta patsutas ja silitas mu õlga ja korraga oli enesekoorik murdunud.

Loomusega on kuidagi nii, et paha ja solvangud võib hambad ristis ära kannatada, aga hea sõna vastu on ta jõuetu. Kui ma muidu oleks kibedavöitu pilli lihtsalt alla neelanud ja unustanud, siis nüüd ei suutnud ma pisaraid tagasi hoida.

Nagu üks mees astus osakond minu poolele haige vastu välja. Ootamatult. 

Ma pean ütlema, et mul oli tast kahju.

Aga see lugu oli õpetlik just eriti ka mulle. Kuidas mina ise selles kirjus olukorras Euroopas võõramaalasele enda kõrval vaatan?

Ema tuli minu järel....

Seesinane

Seesinane tegi kord mu süame väega härdaks...

Kinnitamine

Niisiis sain 24. mail 2015 aastal kinnitatud. Mis see tähendab, sellest on lühidalt kirjas siin ja siin.
Minu tunnistajaks oli väike Triin, kellega me päev enne "vägitegusid" korda saatsime ja niiviisi üksteist tundma õppisime. Oma taevaseks tunnistajaks valisin Maarja Magdaleena - tema isik on mulle alati kuidagi südamelähedane olnud. Ma küll pikalt mõtlesin, et kas üldse on seda kaitsepühakut vaja, on ju minu nimes niigi kaks pühakunime koos, kuid viimasel hetkel otsustasin ümer - ega kaks ilma kolmandata siis jää... :).
See oli tore sündmus - piiskopi poolt tehti väike pühitsetud õliga ristike laubale ja patsutus põsele - ja ma väga loodan, et selle hetke olulisus saab tasapisi ilmsiks ka minu elus. Seda tarkust, mõistmist, head nõu, meelekindlust, tõe tundmist, vagadust ja jumalakartlikkust oleks hädasti vaja.

Lisan juurde mõned pildid tundmatult autorilt (kelle nimi vist on ka Triin):

Nelipüha

Homme on Nelipüha, Kristliku koguduse imelise alguse päev, Kiriku sünnipäev.
Homme on ka minu kinnitamine Katoliku Kirikusse. Ja kuigi ma rohkete sahmerdamiste tõttu ei ole jõudnud selleks spetsiaalselt valmistuda, tundub mulle, et mu vaim justkui ise on omaette seda tööd teinud. Ma olen valmis.
Homme on meie väikese ansambli ja Credo-Allika kooriga ühiskontsert. Andku armas Jumal oma Püha Vaimu selle toimimiseks. Ma olen ise ses osas hetkel suhteliselt nõutu.
Mu meel on ühelt poolt kurb ja teiselt poolt rõõmus, kõige üle, mis toimub nii kaugel kui lähedal. See, mis ümberringi sünnib, jääb mulle suures osas arusaamatuks ja usku on vaja teadmaks ning tunnetamaks, et laias plaanis on kõik kontrolli all.
Nende pühade eel olen leidnud endale ühe laulu, mida ma nii hommikul kui õhtul olen vaikselt joriseda püüdnud. Jäägu  see viis ja tekst / tekst seda erilist aega saatma.

Tõesti, ta on!

Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud!

Ma olen lõpuni väsinud, rammestunud. Ja kusagil sügaval on magusnukker rõõm. See on just selline tundmus, millesse tahaks jääda. Andumus kellelegi Suurele....
Paast on lõppenud. Ei ma tormanud lihapottide juurde, pigem on selline tahtmine, et oo viiv, kesta veel.
Aga homme algab taas argipäev.
Neid päevi jääb meenutama ajakohane viis.

Ristitee

Täna on Suur Reede, mil mõtiskletakse Kristuse ristitee üle, Tema kannatuste üle. Ema Riccarda andis mulle Johannes Paulus II mõtisklustega ristitee lugemiseks. See oli väga hea. Üritasin seda ka netist leida, aga tulutult. Või ei otsinud liialt hästi. Aga leidsin u-tuubist midagi teistsugust mõtisklemiseks.

Oma ristitee käisin aga Vexilla regis'e saatel.