Tulin läbi lumesaju...või õigemini lörtsisaju sooja ja meeldivasse rahvatemplisse, kus inimesed justkui sipelgad ringi sagivad, ainult et korratult, igaüks oma eesmärgi või eesmärgituse nimel. Jah, talv vilgutab oma nägu.... Joon Rahva Raamatu kohvikus Tai sidruniheinateed ja mõtlen, kuidas Mati, raske hall kott turjal, aasias kasvuhoonekuumuses higi laubalt pühib ning Helina päiksepaistelisel terrassil hommikukohvi joob. Alles olime koos ja nüüd kõik korraga teisiti.
Aga mõneti on ju mõnus ka Eestis olla...vähemalt ma pean end kuidagimoodi lohutama....
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ega ausalt o"eldes lo"rtsi ja lume ja"rele praegu suurt igatsust ei tunne... Aga ega siingi enam palav ole, ta"na la"ks taevas pilve... Aga pilvede taga ikka paistab pa"ike :)
Aga iga aastaaeg on ju omamoodi ilus ja hämmastav :) Mina olen küll rahul, et elan nelja-aastaaja-maal :)
Postita kommentaar