Kinnitamine

Niisiis sain 24. mail 2015 aastal kinnitatud. Mis see tähendab, sellest on lühidalt kirjas siin ja siin.
Minu tunnistajaks oli väike Triin, kellega me päev enne "vägitegusid" korda saatsime ja niiviisi üksteist tundma õppisime. Oma taevaseks tunnistajaks valisin Maarja Magdaleena - tema isik on mulle alati kuidagi südamelähedane olnud. Ma küll pikalt mõtlesin, et kas üldse on seda kaitsepühakut vaja, on ju minu nimes niigi kaks pühakunime koos, kuid viimasel hetkel otsustasin ümer - ega kaks ilma kolmandata siis jää... :).
See oli tore sündmus - piiskopi poolt tehti väike pühitsetud õliga ristike laubale ja patsutus põsele - ja ma väga loodan, et selle hetke olulisus saab tasapisi ilmsiks ka minu elus. Seda tarkust, mõistmist, head nõu, meelekindlust, tõe tundmist, vagadust ja jumalakartlikkust oleks hädasti vaja.

Lisan juurde mõned pildid tundmatult autorilt (kelle nimi vist on ka Triin):

Nelipüha

Homme on Nelipüha, Kristliku koguduse imelise alguse päev, Kiriku sünnipäev.
Homme on ka minu kinnitamine Katoliku Kirikusse. Ja kuigi ma rohkete sahmerdamiste tõttu ei ole jõudnud selleks spetsiaalselt valmistuda, tundub mulle, et mu vaim justkui ise on omaette seda tööd teinud. Ma olen valmis.
Homme on meie väikese ansambli ja Credo-Allika kooriga ühiskontsert. Andku armas Jumal oma Püha Vaimu selle toimimiseks. Ma olen ise ses osas hetkel suhteliselt nõutu.
Mu meel on ühelt poolt kurb ja teiselt poolt rõõmus, kõige üle, mis toimub nii kaugel kui lähedal. See, mis ümberringi sünnib, jääb mulle suures osas arusaamatuks ja usku on vaja teadmaks ning tunnetamaks, et laias plaanis on kõik kontrolli all.
Nende pühade eel olen leidnud endale ühe laulu, mida ma nii hommikul kui õhtul olen vaikselt joriseda püüdnud. Jäägu  see viis ja tekst / tekst seda erilist aega saatma.

Tõesti, ta on!

Kristus on üles tõusnud! Tõesti, ta on üles tõusnud!

Ma olen lõpuni väsinud, rammestunud. Ja kusagil sügaval on magusnukker rõõm. See on just selline tundmus, millesse tahaks jääda. Andumus kellelegi Suurele....
Paast on lõppenud. Ei ma tormanud lihapottide juurde, pigem on selline tahtmine, et oo viiv, kesta veel.
Aga homme algab taas argipäev.
Neid päevi jääb meenutama ajakohane viis.

Ristitee

Täna on Suur Reede, mil mõtiskletakse Kristuse ristitee üle, Tema kannatuste üle. Ema Riccarda andis mulle Johannes Paulus II mõtisklustega ristitee lugemiseks. See oli väga hea. Üritasin seda ka netist leida, aga tulutult. Või ei otsinud liialt hästi. Aga leidsin u-tuubist midagi teistsugust mõtisklemiseks.

Oma ristitee käisin aga Vexilla regis'e saatel.

Tõde

Enne vesprit küsib üks vanem daam preestrilt: "Isa Artur, mis on tõde". Jään tagareas kuulama. Isa Artur on omamoodi filosoof, kes on ilmselt asjade üle palju mõtisklenud. "Jaa," vastab ta seisatades, "see on keeruline küsimus". Ilmselt me seda isegi palju ei päri, sest kuidas seda ikka defineerida, mis tõde on. Isa Artur jätkab: "Jumal on tõde. Meie jaoks on see Jumala ja reaalsuse kokkusobitamine. Teooria, kõige kohta, mis on, seletus, vaimne sisu, Jumala kavatsus." Võtan selle peale kotist oma mobla, et see üles kirjutada. Loodetavasti õigesti, sest mälu pole selleks treenitud, et sõna-sõnaliselt asju meelde jätta. Vanadaam aga jätkab: "Kuidas siis ära tunda, mis on tõde?" Isa Artur mõtiskleb veel hetkeks ja vastab:" seda saab ära tunda südametunnistuse, mõistuse, aimduse kaudu. Oleme Jumala näo järgi loodud ja leiame enda sees seda sobitust, rahu, õiges suhtes Jumala ja maailmaga. Kui suhtume valesti, arvame valesti, siis oleme rahutuses. Adaequatio rei et intellectus."

Aasta ja vanad kirikuisad.

Selle aasta algusest alates olen lugenud igal õhtul ühe mõttetera mõnelt vanalt kirikuisalt. Vahel on need väga head, vahel ei saa päris aru, kas on tagasihoidlikum või minu keeletundmine puudulik, ilmselt viimane. Täna oli aga väga õpetlik mõte:

The errors of others don’t make you right

So you’ve proved that someone else’s opinion is wrong. Well, that doesn’t mean you’re right, says our author (writing under the name of Dionysius, a character in the New Testament). You could both be wrong. There are many falsehoods but only one truth.

But this is what you will do, if you follow my advice: you will cease indeed to speak against others, but will so speak on behalf of truth, that every thing said is altogether unquestionable.

Paast ja Piht

Piiskopi Missad on alati omamoodi populaarsed olnud, siis on alati rohkem inimesi kirikus kui tavaliselt argipäeviti. Jõudsin paar minutit enne Missa algust kohale ja istusin oma tavapärasesse pinki, mis minu rõõmuks oli veel vaba, justkui olekski see mind oodanud. Missa viibis veidi ja kõik oli natuke teistmoodi. Preestreid oli rohkem ja Missa vormgi lihtsam ja lühendatud, nii et pärast sõna osa, milleks oli vaid evangeeliumi lugemine, teatas piiskop lühikeses jutluses, et on meeleparanduse aeg ning kuulutas välja individuaalse pihi. Kõigile. Mulle tuli kohe suur naeratus näole. Neli preestrit läksid kiriku nelja nurka ning hakkasidki pihte vastu võtma.  :)