Tõde

Enne vesprit küsib üks vanem daam preestrilt: "Isa Artur, mis on tõde". Jään tagareas kuulama. Isa Artur on omamoodi filosoof, kes on ilmselt asjade üle palju mõtisklenud. "Jaa," vastab ta seisatades, "see on keeruline küsimus". Ilmselt me seda isegi palju ei päri, sest kuidas seda ikka defineerida, mis tõde on. Isa Artur jätkab: "Jumal on tõde. Meie jaoks on see Jumala ja reaalsuse kokkusobitamine. Teooria, kõige kohta, mis on, seletus, vaimne sisu, Jumala kavatsus." Võtan selle peale kotist oma mobla, et see üles kirjutada. Loodetavasti õigesti, sest mälu pole selleks treenitud, et sõna-sõnaliselt asju meelde jätta. Vanadaam aga jätkab: "Kuidas siis ära tunda, mis on tõde?" Isa Artur mõtiskleb veel hetkeks ja vastab:" seda saab ära tunda südametunnistuse, mõistuse, aimduse kaudu. Oleme Jumala näo järgi loodud ja leiame enda sees seda sobitust, rahu, õiges suhtes Jumala ja maailmaga. Kui suhtume valesti, arvame valesti, siis oleme rahutuses. Adaequatio rei et intellectus."