Pärast väikest vestlust teema üle, kui arenenud või mittearenenud me vaimumaailmas oleme, tõi Liis mulle lugeda Betti Alveri luuletuse "Karikatuur".
Kuna õndsad on kiusatud, sõimatud,
ja tühjusse suubub tõde -
siis minustki, pole võimatu,
saab viimaks veel palveõde.
Võib-olla, et maisest magusam
maitseb taevase tarkuse manna,
ja ma laulan leplikult-vagusalt
halleluuja ning hosianna.
Aga kui mind on tüüdanud vagana
olla vaid leebe ja hoolas,
sõidan päästma kollaseid paganaid
või jutlustan Lõuna-Angoolas.
Ja kui misjonimaja sammastel
surmateade seisab kord kleebit,
siis mu juustest ja luist ja hammastest
teevad ambusid neegribeebid.
1 kommentaar:
Selle luuletuse pealkiri võiks olla ka "Ilusa elu unistus".
Postita kommentaar