Hall meri

Juba mitmendat päeva on mul olnud väikesed ilmutused, et aeg on taas end valmis panna Läänemere vastaskaldale minekuks. Kuhu iganes ma ka ei läinud, köikjal kuulsin pöhjanaabrite keelt ning vahel ka mörinat. Tundus, et nende arv meie väikeses päälinnas oli kriitilist piiri yletamas, aga see selgus alles eile öhtul, kui piletit pyydsin bronnida ja köik oli välja myydyd va hommikune laev. Nii siis pidin eriti suure pingutuse tegema ja end pyhapäeva hommikul sooja lambavilla teki alt röskesse sygisesse ajama. Kyllap see on millegiks hea, aga hetkel on mu ees tumesinihallikirju taevas ja meri. Möelge mu pääle!