Seekord läks kiiresti see Soomes käik. Ei teagi, millest selline taju erinevus tuleb: kas sellest, et olin nädala tihedalt tegemisi täis planeerinud või sellest, et see on nüüd nagu üks sissekäidud rada, mis järjest lühemana tundub. Aga tore oli. Puhun juba vaikselt soome keelt, aeglaselt küll, aga ikka. Mu laisainimese teooria peab ikka paika, et kui vajadus on, siis õpib ka ilma tegelikult õppimata, kuigi sel viimasel juhul oleks kõik ehk valutumalt ja kiiremini läinud. Aga eks lapsedki alles teisel aastal teevad suu lahti ja hakkavad rääkima...Turus tunnetan sügist rohkem kui Tallinnas. Siin on kõik kollane - lehed jooksevad krõbinal mööda sõiduteed ja lendlevad tuulehiilis. See on midagi sellist kui kevadel pungade puhkemise lõhn pärast esimest äiksevihma... Kõndisin täna õhtul mööda Aurajõe kallast kesklinna poole - jõgi sillerdas laternate valgel ja ma mõtlesin... et kõik on ikka hästi...
Homme siis tagasi. Saabun öö tulles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar