Sügavate, tõeliselt liigutavate sündmustega on nii, et need jõuavad, vähemalt minu puhul, blogisse harva või siis ainult pinnavirvendusena.
Üks selliseid sündmusi oli mu ühe kallima sõbranna suurpäevi - nüüdseks juba 25 päeva tagasi metsapõues aset leidnud hetk.
Mõnede inimestega kasvatakse eluolude, südmuste, kooskogetud momentide, ajaga tihedalt kokku - Helina on minu jaoks üks selliseid inimesi.
Mu väga kallite rõõmupäevad on alati minu jaoks olnud veidi kurva alatooniga - võibolla on see natuke selline "lapsevanemlik" või lihtsalt "lapselik" efekt, et minul tuleb nüüd mingist osast tema parima nimel loobuda. Nii, kui moodustub uus tervik, jääb vähemolulisem kõrvale; isegi mitte kõrvale, vaid esmase otsustamise pidepunktidest väljapoole. Ja samas on ka selles suur rõõm - jagatud rõõm... ja teadmine, et kahest saab üks ja ühest kaks...
Pilte Helina ja Marcelo pulmapäevast
Piltide autorid: Riin P, Mari-Liis S ja siis veel keegi....
1 kommentaar:
oh, Helina on vahepeal abiellunud!:) vahvad pildid, tundus väga mõnus teistmoodi pulmapidu.
Postita kommentaar