Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Juba mitmel korral olen ma tulnud mõttele hakata taas pidama ka sellist täiesti tavalist päevikut. Mitte selleks, et seal siis ise-endale nagu siin kõigele avalikkusele suurest lobiseda, vaid et panna kirja väikseid tarku terakesi, mida päevast päeva ikka kuulen, kuid mis ununevad poole tunni möödudes; mõttevälgatusi, palveid, soove, unistusi, raskusi, läbikukkumisi, võite - ühesõnaga kõike seda, mis mulle korda läheb ja jälgida sellega iseenda muutumist, unistuste täitumist, vastuste saamist oma palvetelet, parema või parima ilmnemist jne, jne.
Ma olen mitmel korral alustanud. Mul on riiulil päris mitu sellist väikest märkmikku, kuhu olen erineval ajal püüdnud midagi kirjutada. Üks tunnike tagasi võtsin ühe sellise riiulist ja lugesin veidi:
The will of God will never
lead you
where the grace of God
cannot hold you
ehk siis:
Jumala tahe ei juhata sind kunagi sinna,
kus Tema arm ei suudaks sind hoida.
Ja teiseks üks hea salm psalmidest (37:3-5):
Ja teiseks üks hea salm psalmidest (37:3-5):
Mida paremat sellisest kinnitusest sellisel ajal vajaksingi? Ei rohkemat ja loodan, väga loodan, et ka edaspidion see nii, olenemata oludest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar