Rännukihk ja unetus

Täna oli raske tööl olla, sest uni oli.
Uni oli, sest öösel und ei olnud.
Öösel und ei olnud, sest mõtlesin palju.
Mõtlesin palju, sest olin ärevil.
Olin ärevil, sest leidsin midagi.
Leidsin midagi, mis mu meeled jälle kõik pöördesse ajas -
- leidsin uue palverännuraja selleks suveks.

Olin tükk aega proovinud leida informatsiooni Sveitsi radade kohta ja nüüd siis lõpuks, mil und kõige rohkem vajasin, see tuli...

Siin ja seal on siis kaks head lehekülge rännuradade kohta.
Kui kõik hästi läheb ja Jumal armuline on, siis alustan 13,14 juuni oma uut teekonda. Sveits on kallis. Seekord võtan igaks juhuks telgi kaasa... Muidugi pakutakse ühel lehel "õlgedel magamise võimalust". Hmm, see oleks päris huvitav.

Jätan ka seekord pakkumise üles - kui keegi leiab südames kutse tulla palverännakule, võib ühineda. Mu eelmise aasta kogemus näitas, et parim on käia üksi, sest siis ollakse uutele inimestele ja võimalustele rohkem avatum, aga selle vastu tean ka ühte head väidet - üksi on kõike seda ilu raske alla neelata... see tahab jagamist... ...kui sa vaid oleksid siin...