Nüüd on siis juba uus aasta käes ja viimane aeg teha ka uus postitus, sest mulle tundub, et enamus blogijad, kelle postitusi ka ise loen, on seda juba teinud. Vana aasta läks ja uus saabus omamoodi vaikselt ja andis sellise veidi müstilise tunde ka - nii ma loodan, et tuleb omamoodi müstiline aasta. Sellele tundele andis muidugi hoogu suur ja muinasjutuline lumi, mis siiani kõike ümbritseb - see on hea märk püsivusest.
Aasta viimasel kohvihommikul sai antud lubadus, et õpin tulevasel ehk siis sellel aastal lõpuks ära autosõidu. Utsitage mind takka, kui ma seda lubadust unustama kipun... Rohkem lubadusi ei andnudki, aga eks neid tekib aasta jooksul ise juurde.
10 päeva ja ööd on uuest aastast käidud ja hulk töödki juba selle sees ära tehtud, eluratas pöörleb omamoodi ikka edasi. Rohkem nagu midagi ei oskagi öelda... nagu öeldakse, esimene vasikas läheb ikka aia taha...
1 kommentaar:
Päris armas postitus, mulle meeldib. Kui Tartusse tuled, luban sul oma autoga sõita.
Postita kommentaar