Käes on hommik. Maieke läks tööle ja mina saan tegeleda puhkuse kõige tähtsama osaga - puhkamisega ja mitte kiirustamisega. Niisiis on mul aega. On aega mõelda, kuhu ma tahan täna minna ja kas ma üldse tahan... tegelikult piisab ju ka ühest hubasest kohast, kus raamatut lihtsalt lugda ja tass-tassi järel kohvi lürpida. Alustada võiks juba kasvõi siitsamast - Maie kortermaja alumisel korrusel on juba esimene kõige lähem kohvik.
Tegin siis eile Bolognaga tutvust.... tänavate kaupa sammaskäike, tudengeid - mõnedel neist olid pärjad peas ja laulud suus. Siis sammaskäikude vahele on mahutatud külg-külje kõrvale ära ridamisi uhkeid poode. Ronisime nii sportimise mõttes ühe kõrge keskaegse torni otsa, mis veidi vähem viltu oli, kui ta kaaslane kümme meetrit eemal. Keskajal olevat olnud igal nooblil perel oma torn ja jõukust näitas torni pikkus. Paistab, et ajaga on linn vaesemaks jäänud, ses püsti on veel vaid üksikud. Aga edasi. Tänaval agiteerib puterdavas inglise keeles greenpeace'lane andma krediitkaardi numbrit, et võidelda nukleaarenergia vastu. Ühe Maria-nimelise kiriku altari kõrval asuvas ruumis on trobikond keskaegseid figuure, kes ahhetavaid nägusid tehes vaatavad alla ristilt maha võetud Jeesuse peale. Sealsamas kõrvaltänav on täis puuviljalette, singi - juustu - veinipoode ning peagi saabuvate jõulude puhul on üles riputatud esimesed jõulukaunistused. Mis mulle aga kõige enam rõõmu teeb, on see, et ma sain piletid Jordi Savalli kontserdile. Ja magu tundis rõõmu oma maotäie üle ehtsas Itaalia restoranis, kus ühel pool istusid prantslased ja teisel pool keegi aasialane, kellel õieti suur magu oli....
Eestis on kell 12. Mul hommikukohvi aeg nüüd.
Tervisi teile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar