Hea on olla teel koju, see on selline magus tunne. Mida lühem see on, seda magusam.... kui liiga pikaks läheb, siis see magusus nagu lahjeneb, aga ikkagi on tore.
Täna teel olles panin tähele kolme asja.
Esiteks - piletit on toredam osta kassast kui automaadist, sest kassatädi naeratab ja annab jõulukommi ka.
Teiseks, kui bussiootamine igav tundub ja selle asemel hoopis jala sadamasse tõtata, siis vöib näha tänavail ikka rohkem kui bussis - täna nägin ühte musta tõugu meest, kes kahe puu vahele tõmmatud nööri mööda köndis ja samal ajal rahvale lehvitas ja hyvää joulua soovis.
Kolmandaks, soomlastele meeldib järjekorras seista. Panin seda juba bussipeatuses tähele, kus kõik rivvi võtsid. Õige kummaline tundus see ka sadamas, kus looklev 4-6kordne saba laevalepääsu augu ees seisis, selline looklev, et vahel oli tükk maad tühja maad. No ma vötsin siis ka sappa, kusagile keskele, ise möeldes, et see itaalia moodi mulle iseloomu tõttu sobiks rohkem. Siis aga tuli keegi kamp, kes selle idüllilise saba ära rikkus ja täitis vaba ruumi, mis uksele oluliselt lähem oli. Mul olid klapid peas, mistõttu ma ei eristanud, kas tegemist on eestlastega, aga kuna see lahendus mu loomusele lähedasem tundus, astusin rahurikkujate sekka, otse ukseaugu juurde. Seepärast istungi nüüd praegu üsna mugavalt akna all ja täitsa enesega rahul. Kolm pool tundi veel ja siis .... ma tean, et Sa mind ootad, mu Eesti! :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Inglased võtavad ka igal pool viisakalt sappa. See summas üksteise tallamine ja teistel seljas elamine on idaeurooplaste teema, iga kord kui Riia lennujaamas olen, panen vaimu valmis. Mulle meeldib viisakalt ootamine rohkem.
:) nonäed, sina, Eff, oled juba eurooplane, mina aga ikka veel metsik idaeurooplane :)
Postita kommentaar