Mu meelest sobiks see paremini kui "Kohutav ilu", aga nii see tõlgiti. Käisin eile kinos. Film oli just selline, millist mulle meeldiks vaadata: visuaalselt ilus, hea heliga, piisavalt aeglane, et rahulikult hingata, inimlik kogu oma ilu ja valuga ning mõne tarkuseteraga või sügava mõttega, mille üle hiljemgi mõtiskleda.
Ilmselt meeldis mulle see film ka seetõttu, et see haakus mu viimaste aegade mõtete ja tunnetustega. Mul on olnud palju sisemist rõõmu ses osas, et üsna erinevate tahkude poolt vaadatuna / kogetuna, hakkab mulle selginema mõte, et ma ei pea kurvastama asjade üle, mida mul ei ole, mida tahaksin, ent pole minu teha, ja siiski tunneks rõõmu ja palju rõõmu nende asjade üle, mis on - need tohutud väärtused, mis aegade käigus on tallele pandud. Ma olen nii vähe lugenud, nii vähe kuulanud ja tähele pannud ja ometi on see maailm väljaspool minu ego nii rikas ja kirju, et ega seda kõike tundma õppida ei suudagi, aga üritamine on siiski rikas elamine. Vähem loba, vähem tühja-tähja, rohkem vaikust, vaatamist, mõtisklust, otsimist, kuulamist ja leidmist. On tohutult palju ilu me ümber ja ilu on jumalik. Ilumeel on antud Jumala tajumiseks.
Mul on ses osas mitmeid mõtteid. Kui suudan need lõpuni mõelda, ehk panen ka kord kirja. Aeglaselt. Ilu nõuab aega.Siin aga väike lõik sellest filmist.
2 kommentaari:
Pärast filmi tekkis mul kohe küsimus, mis juhtus Ramonaga. Muidugi sai googeldades huvitavaid vastuseid, millest üks oli see, et Ramona on kujund Rooma linnast, kes kui vananev strippar (turismiobjekt?) kogu oma raha kulutab oma kehale. Kas oleks ka kujund sellele, miks ta ujumisrõngaga basseinis ujub, et vee peal seista? Aga ehk on selles veel kujundeid? Nt näitetükk alasti naisega, kes peadpidi vastu seina jookseb ning sellele mõistlikku seletust pole - nüüdisaegne kunst? Või siis 104 aastane pühakust nunn - kirik? - kes treppimööda Kristusele lähemale roomab, ent samas on temas müstikat ja kogemuslikku tarkust küsida kirjanikult, et miks too uut raamatut ei kirjuta? Just nimelt sellest tühjusest, mis valitseb. Ja samas pidutseb linn oma kaduvuse poole. Hull noormees - see kujund on ühiskonnas selgest näha. Mida aga tähendas kaelkirjak, selle kadumine? Või lombakas võtmehoidja, kelle käes kõikide paleede võtmed? Printsessid?
Minu jaoks on sellel filmil tugev järelmaik, mille üle mul on hea meel, et miskigi natukene paneb mõtlema.
Postita kommentaar