Bologna 1

Nii ma siis jöudsin Bolognasse, Maiele kylla. Söit läks nagu unenäos, uimane nagu ma olin - tööstressis ja pooleldi talveunes. Itaalia piloot tegi veidi pönevamat söitu ja alpid nägid päiksepaistes ka kenakesed välja. Pilvevaip, mis linna kohal höljus, hajus selleks ajaks laiali, kui airbussiga kesklinna jöudsin. Öiges kohas mahatulekuga ka polnd probleemi, sest soniga egiptlane, kelle inglise keel Itaalias olles kasinaks on kulunud, ytles mulle täpselt koha, kus maha tulla. Köndisin keskplatsil paar ringi ja potsatasin seejärel kiriku ette kohvikusse maha. Kelner töi yllatunud näoga väikse ekspresso ja ölu - seletasin, et esimene on selleks, et yles ärgata ja teine selleks, et mitte liiga kiiresti yles ärgata. Olut ei saa kiiresti juua...ma pole ka eriline öllesöber, aga see annab hea pöhjuse siin päikse käes pikemalt konutada, kuniks Maie töölt jalga lasta jöuab.
Köik on nii nagu lootsin.... Tuvid lendavad...yks oleks peaaegu auto alla jäänud; ees kirikuplatsil peavad inimesed yksteisele könet - natuke selle könenurga moodi vast, mis mul Inglismaal nägemata jäi - köneleja seisab väikese valge tabureti otsas ja kuulutab ymbritsejatele ilusas itaalia keeles oma mötteid; teise suure ja uhke maja ette, mille seinal suur kivist divus petronius protector et pater istub, on kogunenud kamp turiste, kes hoolega pilte teevad ja taevalael ujub laisalt paar hallikat pilve. Mul on palav, tömban saapalukud lahti ja ei kurda.
Jumal on hea ja elu ilus.

Kodugrupile

Pärast pikka õhtuvestlust, mis meil eile oli, ja mis oli väga huvitav (nagu enamus meie koosviibimisi on olnud), juhtusin (natuke küll sihilikult) hommikul kuulama taas T Kelleri loengut, mis natuke paari meie arutlusteemaga haakub.

Pealtkuulamine

Kohvikus on hea koolitööd teha, siin inimesed piiravad oma kohalolekuga mu mõtete hajalivajumist. Alati on olemas seejuures ka ohud, mis vaimutööd segada võivad - esiteks, eksimine interneti avarustesse, teiseks, kui keegi hakkab liiga lähedal liiga sellist juttu ajama, mis natuke on huvitavam kui tükk, mille kallal töötama peaksin. Antud juhul on teine. Üks välismaa ärimees räägib noorele käsipõsakil kuulavale blondile, kuidas keegi tibi ta paljaks oli teinud... Ja muidugi on püüab ta ebaõiglus kohtuga tasandada, aga ka mitte liiga palju, sest mingil määral peab ju armulikku suursugust jääma, nagu mulle tundub. Ja üleüldse on onu väga tähtis tegelane, sest tema seljataga on suured tähtsad kompaniid, mis otsapidi ka Eesti riigiga seotud on. Ja see kõik on avalikult vähemalt 3m kaugusele tema lauast kuulda - niiet avalik info.
Põnev on kohvikus käia.

Tim

Üks hea asi, mis mulle I-asja (ipodi või iphone) juures meeldib, on see, et sinna annab igasuguseid asju tõmmata - raamatuid, audioraamatuid, muusikat, loenguid, jutusaateid, õppematerjale... mis iganes. Minu viimase aja uusimaid trende on vaba kõndimisaja kasutamine kuulamiseks. Terve interneti avarused on täis põnevat, mis väikese meedia kaudu kõrvu jõuavad, tuleb ainult natuke otsida ja valida ja valida. Valisin siis hoolega ja leidsingi midagi head, mida tahaksin jagada - Tim Kelleri - keda mõned on vast GLS konverentsil kuulnud. Soovitan soojalt, kuumalt, tuliselt!
(ps, neid saab vist läbi iTunes'i kuulata)

Taas artikkel

Taas riputan selle artikli ka oma blogisse ülesse,
sest, sest ...see on lihtsalt hea.

Reklaam

Teen väikest reklaami, et kes on huvitatud Maie uskumatutest seiklustest Bologna linnas, siis seda saab lugeda SIIT

Tennis

Tennisest ei tea ma midagi, aga tundub, et see on hästi emotsionaalne mäng. Näen seda Liisi pealt, kes mu kõrval läpakast Kanepi mängu vaatab... samuti väga emotsionaalselt. Mina tegelen oma asjadega ja vaikselt kõrvalt piilun ka neid - selline ilus side mängija ja vaataja vahel. Mängust kostab ohkeid ja ahkeid ja Liisi reaktsioonide pealt saan täpselt aru kuidas mäng edeneb. Täitsa põnev on.
Väike paus ja siis keegi hüüab: "Time!" Liisi on tooli pealt maha kukkumas, plaksutab käsi ja vahel peidab pea nende vahele...
Eks siis vaatap, kuidas Kaial läheb.