Sellest ma tunnen ära kevade - lõhnas. Täna hommikul tööle sõites oli see esimene asi, mida märkasin - magus ja veidi umastavs pakatavate pungade lõhn. See lõhn meenutab alati midagi - tudenginoorust, Tartut, väikest vihmasabinat ja ootust....millegi saabumise ootust. Ja see ootus on põnev - nagu raamat - mida toob see aasta? Minu harjumuspärane aastaring järgib siiani koolikalendrit - uus tööaasta hakkab ikka sügisel, peale suvepuhkust. Uus ooteaasta algab aga kevadega, vihmasabina ja hiirekõrvadega.
Mul on veidike kahju, et ka sellel aastal tunnen ma kevadhõngu kodust veidi kaugemal, Turus. Samas, ehk see paneb seda ka rohkem märkama - selle ootusega lisandub ka kojumineku ootus. Jah, aastad on must kasvatanud kodumaa armastaja, hoolimata selle rohketest vigadest. Võib-olla tuleb see sellest, et sinna on aegapikku ka kõige rohkem sõpru soetatud, siiski, ehk midagi veel... Võibolla see, et kodumaaga seonduvad nooruspäevad ja nende magus meenutus teeb kõik meeldivalt nostalgiliseks. Või ehk midagi veel: keel, ühtemoodi arusaamised, ühtemoodi saatused ja nalja, ühed lapsepõlvemälestused, sarnased mängukannid, närimiskummid, kommid... Tjah. Ühtne ajaloo au ja häbi, ajaloost õpitud armastamine ja vihkamine, sangarlikkus ja reetlikkus, õiglus ja õigsus. Sarnases valguses kasvatatud lapsed, rahvas, riik. Mis ma ikka oma riigile ja endale oskan siis paremat soovida, kui et armas Jumal, ole meile armuline meie vigadele ja teenetele vaatamata.
Leidsin netist paar ülalkirjutatuga mitte just eriti tugevas seoses olevat tarka lauset. Aga head asjad tuleb ikka kusagile üles märkida. Pole enam sellist head vanaema mälu, mis kõik asjad meeles peab.... Unustamine on ju ka meie ajastu haigus.
Siin need on:
True Beauty……
The beauty of youth is physical.
The beauty of age is spiritual
True Life…
It is better to add life to your years
than to add years to your life.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar