Klikkasin täna facebookis ringi - nagu ikka õhtuti, kui oleks aeg tegeleda tarkade ja suurte asjadega, mandun ikka suhtlusportaalidesse. Tuleb see uudishimust või tahtejõuetusest, millest iganes...
Seekord aga leidsin Merle "seinalt" vana tuttava laulupostituse ja siis meenus sellest samast laulust veel vanem versioon - kuldsetest aegadest, kui veel keskkoolis käisin.... Imelik, et muusikasse salvestuvad nii erinevad meeleolud ja hetked. R.E.M oli tol ajal üks mu lemmikutest. Kuulasin seda palju ka ülikooli algusaegadel, mil sain samuti teada, et R.E.M tähendab "Rapid Eye Movements" ehk siis unefaasi, mil arvatavasti unenägusid näeme. Nüüd uuesti kuulates, meenub üks soe villane kampsun ja külm talvepäev, mil otsustasin jõulupühade järgselt korraks kodunt jalga lasta. Laenasin vanaemalt sada krooni, võtsin paar kompsu ja sõitsin omapäi Tartu taha sugulastele külla. See nädal on veel siiani oma "erilise tundega" hästi meeles. Kartsin veidi koju tagasi minna, sest läksin ära ilma teatamata, luba küsimata. Süda värises sees, kui üle hangede talu poole sumpasin. Siiski pakk äsjavalminud pilte Tartutagustest ning soojad tervitused ja uudised mujalt päästsid mu suurematest probleemidest. See oli mu põikpäisuse esimene julgem samm.
Veel üks paljukuulatud laul samast ajast.
teisipäev, 5. mai 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
tore, et sain seeläbi sind meenutusretkele viia! ;-)
Postita kommentaar