Kuvatud on postitused sildiga Meeldejäänud ütlemisi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Meeldejäänud ütlemisi. Kuva kõik postitused

pühapäev, 8. november 2009

Vanaema vakast

Vanaema ütles mulle täna ühe tarkusesõna, mille ta oma vanaemalt oli õppinud: mehi, kasse ja lolle tulevat pärikarva silitada, siis olevat rahu majas.
Selline humoorikas vanaema mul.

Tegelt oli täna väga ilus päev. Ja täna oli ka isadepäev.

kolmapäev, 16. september 2009

Palve

"God give us grace,
to accept with serenity the things
that cannot be changed,
courage to change the things
that should be changed,
and the wisdom to distinguish
the one from the other.
Living one day at a time;
Enjoying one moment at a time;
Accepting hardships
as the pathway to peace;
Taking, as He did, this sinful world as it is, not as I would have it;
Trusting that He will make all things right if I surrender to His Will;
That I may be reasonably happy in this life and supremely happy with Him Forever in the next.
Amen"
"Issand, anna mulle meelekindlust
leppida asjadega, mida ma muuta ei saa,
julgust muuta asju, mida ma muuta saan,
ja tarkust nende kahe vahel vahet teha.
Elades üks päev korraga,
nautides ühte hetke korraga;
võttes raskusi kui teed rahusse;
võttes, nagu Jeesus võttis,
seda patust maailma nagu ta on,
mitte nagu mina tahaks, et see oleks;
usaldades, et Sina teed kõik asjad õigeks,
kui ma allun Sinu tahtele;
et ma võiksin olla selles elus mõistlikult õnnelik
ning ülimalt õnnelik koos Sinuga
igavesti järgmises elus.
Aamen."
Karl Paul Reinhold Niebuhr

pühapäev, 15. juuni 2008

...

"T" after the service at the coffee table: "I am supposed to cure the sick and rise the dead, not to make coffee!"

kolmapäev, 9. aprill 2008

Timor et tremor

Paari päeva eest käisin üle pika aja Tallinnas kontserdil. See nüüdsest mu kodulinn ja eks ma õpin seda ka nüüd tasapisi rohkem tundma.
Aga selline mõte kavast:
"Ma kardan, et mu kartus ei ole piisav ja mind paneb värisema mõte, et mu värin võib olla vaid pinnapealne. Siiski loodan, et see kartus on asjatu, kuigi kardetavasti pole selleks lootuseks suurt alust. Tahaks, et mu kartus saaks nii suureks, et enam ei jää muud üle, kui loota; tahaks, et värin saaks tõeliseks üle kere vappumiseks, mis lõpuks võiks osutuda rõõmujoovastusekrampideks." K Kõrver