Teistsugused

Täna rääkisin paar sõna ühe Kanada poisiga. On teine Turus bioloogia alast magistri tööd tegemas ning tema aeg siin Euraasia mandril hakkab paari kuu pärast otsa saama. Soovitasin tal veel selle aja sees mujal Euroopas ringi vaadata, mispeale too vastas: "I hate to be a tourist and waste money just on myself. I'd better be in one place and serve others!" Vat sellist asja iga inimese suust ei kuule. Mina, labane turist, kes on ammu loobunud külastatava riigi kohta põhilisemaidki fakte selgeks tegemast, pean nentima, et olin tõsiselt üllatunud, et selliseid inimesi ikka olemas on. Kõik ju peavad miskipärast oluliseks avarat maailmavaadet ja kadestamapanevat reisikogemust. Siiski palju raskem oleks ju rahuldada vähemaga, ent võtta sellest maksimum. Ma isegi vahel mõtisklen selle üle, kui üllas oleks püüda olla õnnelik ja rahul just sealsamas kohas, kuhu sündinud olen, aga rännukihk lööb vahel vere vemmeldama ja jalad sügelevad uute teede järele. Mis siis oleks õige? Külgeõpitud loosungid peavad ühelt poolt kodu ja paiksust ülemaks nö hulkurlikkusest - ei see ränduri elu pole ikka ju õige inimese elu, teisalt aga oleksid paigalkükitajad nagu poole "elufilmist" maha maganud, ja seda eriti rõhutavad rohked värvikad reklaamid sinisest ootavast merest ning valgest rannaliivast. Veel enam, kui sa sinna ei taha, siis oled mingi imelik ja täitsa out, sest kõik ju tahavad.
Ma mingi sisemise õigsustundega pooldan Kanada poisi vaadet - tuleb endast ikka rohkem anda kui ise kokku kahmida. Millal ma aga sinnani kasvan, ei tea... Ehk kunagi ikka.

Kõrv kuuleb, mida teab

Täna kuulsin poes õige õrnalt üht kunagist tuttavat viisi. See oli muust mürast vaevu eristatav, ent kõrv kuulis selle ära. See viis juba siin blogis varasemalt väljatoodud mõttele, et selleks, et näha, eristada, on vaja eelnevat teadmist eristatava kohta, ning sama kehtib ka kuulamise ning ära kuulmise kohta. Miks siis mitte seda tähelepanekut laiendada ka muude valdkondade kohta nagu usk ja tunnetus, ning kasvõi maitse-või lõhnataju? Kui me ei näe, ei kuule, ei tunne, taju, usu... siis ei tähelda see veel, et seda objekti/subjekti ei eksisteeri, vaid, et meil puudub kokkupuude ning kogemus selle kohta, või puuduvad üleüldised teadmised antud asja suhtes. Elu ongi keeruline ning avastamisrõõmu palju.

Kel võimalust, minge!

Täna õhtul: "Lapsed vaatavad maailma pääle"!

Fanatismist

Tore, et Lehtsaar ikka kirjutab:)
Üks artikkel fanatismist e piire ületada võime me kõik.

Viinist tagasi

Nüüd siis Viinist tagasi. No mis ma oskan öelda - võõrsil hea ja kodus kah hea. Alati on hea tunne, kui lennuk rattad Tallinnas lennurajal maha paneb.
Seekorde konverentsireis oli eelmistest sellevõrra erinev, et ei jõudnud ma külastada ühtegi muuseumi, ent see eest aga kuulsat kontsertmaja ning rahvaooperi mitte nii ilusat maja - riigiooper olevat kenam, aga see jääb järgmiseks korraks. Ja kuigi ma Mozardist ega klassikalisest muusikast suurt ei pea, oli see siiski nauditav. Lihtsalt kuulad, et on ilus, puhas ja mõtled, et jälle elu ilus. Väikesed meeldivad asjad.

Nüüd paar nõuannet neile, kes peaksid Viini minema ja tahtma seal veidi odavamalt ent sama hästi:
- ööbimiseks ma soovitaksin Kolping hotelli / hostelli - tagasihoidlik hea koht praktiliselt linna keskel.
- ooperisse minnes maksaks minna 6 pool 7 kassasabasse ning võtta seisukoht - kui veab ja kohti on, saab pärast 15 min istuma, kui mitte, siis pole kah hullu, sest seisupilet on vaid 1,5-3 EUR-i ja selle eest saab palju. Kuuldavasti on istuma saamise võimalus suurem volksoperas (kuhu viib U6 samanimelisse peatusesse)
- ja kui nälg näpistab, tuleb otsida nurgataguseid söögikohti, kus kohalikud vanahärrad ise õhtustamas käivad ja enne seda maksaks pool päeva paastuda - seda mitte maitse parandamiseks vaid mahu võimaldamises.
- kohalik limonaad - Almdudler - on samuti väga populaarne.

Vot siis nii selleks korraks. Natuke igav postitus sai, aga mis teha... päevad pole vennad ning huumor läks sõbrale külla...

viin 2009

Teen loengust poppi ja motlen,et oleks paras aeg kirjutada esimene mobiilipostitus. See ei ole kerege, sest minu naiselik loogika, kui seda mul yldse on, ei haaku selle masinavärgiga yldse ja nii loodan, et neljandal korral see siiski önnestub. Tänaseks teemaks on halb pea - (vahepeal tekkis u 10 meetrit seda joont,mida tuli pikka aega kustutada) yhesönaga ma ei saa aru, miks mitte midagi meelde ei jää. aju kärbub, mis muud...
Yhesönaga, tervitused Viinist, ilm on siin vilets.

Fotokat ma kaasa ei vedanud ja pilte ei teinud, ent üritusest endast saab ülevaate siit!

Tera

Täna tuli mõttesse selline tarkusetera: alandlik vaikne meel ning tänutunne teevad inimese rõõmsaks, ent niipea kui uhkus mängu tuleb, on kibestumine ja solvumine kohe järel... Lihtsalt selline mõte, täitsa elust enesest võetud.