Juba Berliinis

Juba olengi koduteel. Tahtsin täna kyll jöuda - mötlesin, et saan äkki odavalt pileti ymber vahetada, aga ei - Berliinis ööbimine ja möödukas shoppamine tuleb odavam, kui kiire kodutahe. Aga homme, juba homme... oo kodumaa, vihm, pilved, pori, tuul, töö, visadus, unistused, veelkasutamata kamin, Liisi öhtulugemised, söbrad, hommikukohvid, ja veel ja veel.... see köik ootab nagu kirju kook kyynaldega...

Pole kerge

Pole kerge siin Hispaanias internetile ligi pääseda, seepärast pole must ka palju kuulda olnud. Vötsin paksu märkmiku reisule kaasa, et kasutan siis seda nö netipäeviku asemel, aga läks nagu alati - ei aega ei üheks ega vöimalust teiseks. Nüüd kardan juba ette, et kui tagasi tulen, on kirjutamiskihk üldse üle läinud ning jääb soiku nagu eelminhe kordki. See eest olen aga pilte usinasti teinud ning neid näeb varsti. Üht siiski rännaku kohta ütlen - see asi on olnud seda aega väärt.
Möelge siis mu peale, armas söbrarahavas, et ma ühestükis ilusti taas kallile kodumaale jöuaksin, kus jälle köik arusaadav ning kerge on.

Peatsenägemiseni!

Ära

Olen nüüd ära terve kuu... Pole kindel, et teel olles palju kirjutada saan, aga võibolla siiski. Võtan hästi palju mõtteid kaasa, mille üle teel mõlgutada ja mõned asjad ka, millega loodan käsipagasikriteeriumitest läbi saada või siis mõne mehe hääle südamele, kui probleeme peaks tekkima. Kummaline, et hetkel tundub see kõik kuidagi veel ebareaalne olevat, ent 12 tunni pärast muutub see hoopis teistmoodi tajutavaks... kui Jumal lubab ja meie elame...:) Nii on vast õige öelda, sest ei kunagi tea...
Aga olen omamoodi valmis ja omamoodi ei ole ka. Kummaline. Aga eks see ole mõneti nagu meie igapäevane tee läbi mõtete - kui nende mõtlemiseks vaid aega ja tahtmist on - vaid ehk füüsilist pingutust on tavapäevast rohkem.
Ei tahtnud ma tegelt sellest heietada, tahtsin vaid öelda, et kallid sõbrad, ma võtan teid mõtetes kaasa :)

Kui tagasi tulen, joome tassike teed :)

Ood puhkusele läinud korterinaabrile

Ma põle Liisi kaua näinud,
Liis pole ammu kodus käinud.
Ja kui ise ära läengi,
kas ma teda üldse näengi?!

Raamat ootab. Teinegi.
Mõlemad on pooleli.
Tuba tühi, PC väljas,
iga nurk on liiga korras.

Tule koju! Tule juba!
Üksildane teine tuba -
Riiul, peegel, riidekirst
ootvad sinu tulemist!

Suvereis Pärnumaal poiste ning Helina ja Marceloga

See on vist juba neljandat korda, kui poisid kampa võtan ja natuke mööda Eestit ringi käin. Tore, et Helina minuga kaasa lööb, sest ilma temata poleks see noh... nii tore. Ja aitäh Marcelolegi kaasasolemise eest - keelest hoolimata võitis ta poiste südamed!
Alguse sai see kunagi Tartust, kui eluolude sunnil lahkulöödud sõbrad endale külla kutsusin ning natuke ümbrust näitasin. Ehk tuli see tahtmine mu enda lapsepõlvest, kui vanemad ühest kohast teise kolisid ning see mulle parajaks katsumuseks osutus, sest uues kohas sõpru leida oli raske ning mu hing kuni põhikooli lõpuni lapsepõlvepaika ja sõpru taga igatsema jäi. Ei tea, kas mu üritused on poiste sõprusele kaasa aidanud või mitte, eks seda teavad nad ise. Kahju, et Margusel seekord ei õnnestunud tulla, aga ma pean seda meeles!
PILDID!

Eesti öö ja Eesti sportlane :)

Öölaulupidu ja Tiidrekul lennuvastas: pildid

Marcelo Helinal külas

Lubage tutvustada: karupojake... Nii ta mulle kohe tundus, kui teda märtsikuus Hispaanias nägin. Olla ka ta ema teda nõndaviisi kutsunud. Mul on hea meel Helina toreda sõbra üle.

Pildid Helina tagaaiast.