6 päev

Kuues päev oli väga raske päev,aga ka samavörd ilus.Eks selles raskuses ongi alati omamoodi ilu:kes töstab jöusaalis kangi saab vägevad biitsepsid ja kes ryhib mööda mäge yles,see saab sääred siredamad.Prantsuse onu (Alain vist ta nimi) saatis meid musidega päras hommikust saia-moosi teele.Musidega,nagu ta ise ytles,on nii,et neid vöib Prantsusmaal anda niipalju kui syda kutsub.Noh,me andsime siis viisakalt kolm.See on tore komme.Huvitav,mis oleks,kui see meil moodi läheks?Kas mehed hakkaksid enam parfyymi kasutama ja naised huulepulka,et ikka pärast näha oleks:p //Tee viis mäest yles ja siis yles ja iga käänu tagant ikka yles ja yles ja praktiliselt terve tee köndisimegi ähkides ja puhkides yles.Maria palus kindlasti ära märkida,et töusunurk oli u 45-50'.See-eest vaated olid imelised.Yhe koha peal oli tee kalju ääres väga kitsas ja all kuristik,yksteisest mööda ka ei kippund minema ja seest läks mönusalt öönsaks.See oli pönev.Markus oleks seal kindlasti silda visand vöi kätel köndinud,aga meie muidugi ekstreemsustesse ei lasku vöi ei töuse, olenevalt,kas seda julgustykiks vöi rumaluseks pidada.Loomupoolest on naistes ka seda alalhoidlikku argust rohkem.Tee viis enamasti läbi metsa.Yhes kohas oli säänne jahimaja vöi siis lihtsalt kummaline maja,mille juures löuna söögi- ja päevituspausi tegime.Kuna päike alles teist päeva siras ning yhtegi pilve ka silmapiiril ei paistnud, siis muidugi vabal hetkel aeti peale suure koti veel muudki seljast,et UV kiired ikka lähemale pääseks.Et aga iga asi,mis möödukust yletab,populaarsust kaotab,siis juhtus nyydseks,kui nyyd ette mainida,nii ka päikesega ning jahe puuvari vöi allikatest märjaks imbunud metsatee,tunduvad millegipärast oluliselt atraktiivsemad.Teel nägin ka uut liiki sisalikke,sellised suured erkrohelised nagu swarovski kristallid.Tavalised sisalikud on hallikaspruunid ning neid ikka jookseb siin-seal pöösasse vöi saba yleval yle tee.Löpuks jöudsime kylla kuhu pidime jöudma,aga siis selgus,et öömaja paikneb veel natuke edasi ylesmäge.Möttes oleks tahtnud nii möndagi öelda,aga ega midagi muud ka yle ei jäänud,tuli minna.See-eest vaade,mis sealt avanes,oli selle teekonna yks ilusamaid ja väärikaks tasuks meie suurele jalavaeva- ja valule.Maja oli suur aga selline natuke ligadi logadi...mulle veidi meenutas see hukkunud alpinisti hotelli ja hea fantaasia korral vöinuks nii mönegi öudusloo kirjutada,aga nagu elus ikka,näivad vahel asjad väga teistmoodi välja,kui nad tegelikult on.Selle omanikuks oli yks vana suurte silmadega mees,kes seda yksi pidas ja tasapidi ehitas.Tema visiooniks oli palverändurite majutus ja neile hea meeleoluka keskkonna pakkumine.Eks ole ta ka ise kord palverändur olnud.Maja oli kokku ehitatud vanema kivist laetud osaga ning sinna oli ta teinud väikese heintest laega kabeli,milles väikesel puust altaril pölesid palvekyynlad ning akendeks olid paar väikest vitraazi - Eeliast,keda kaarnad toitsid ning Maailma Valgusest.Selles tillukeses lihtsas kabelis istudes oli tunne ylevam kui mönes katedraalis ning muusikaks kölas väljast kostuv tirtsude sirin.Myts maha selle vana mehe ees,kes oma elutööga oli oma suurt ilusat visiooni tätmas.Oleks temataolisi rohkem,oleks...///Kui me päris alguses kohale jöudsime,siis ootas meid ees juba alguspäevadest tuttav austerlane(keda me hellitavalt sakslaseks kutsume) ja päeval meist mööda lipsanud sveitslane.See austerlane on ka yks kuju,kellest midagi rääkima peaks,kuna temaga siin seal yhe katuse all oleme olnud.Möne sönaga öelduna on ta selline veidi trotsis ja pahur habetunud kogukas vanem mees,kes omapärase mulje on jätnud.Esimesel päeval rännaku alguses saime gites teada tema harjumusest olla teenendatud-teetassi jättis pesemata ja pobises midagi eitavat kui gite perenaine ytles,et ta ise hommikul peab hommikusöögi endale valmistama,st kohvi tegema,leiba löikama ja moosi sinna peale määrima.Nyyd siis oli onu jälle meiega samas ööbimiskohas (ma kahtlustan selles seda kollast saksakeelset raamatukest outdoors 128,mida meiegi oma rännakujuhina kasutame)ja me istusime öhtusöögilauas körvuti.Proovisin oma väga halvas saksa keeles midagi ka temaga rääkida,aga kardan,et me yhest asjast-kas nöuka ajal oli Eestis keeleks vene keel vöi mitte-yhele meelele ei jöudnud,nimelt ei uskunud ta mind (nii ma sain aru),et eesti keel on alati ka koolides kasutusel olnud,ja muutus seejärel veelgi pahuramaks.Aga et elus ikka asjad tasakaalus on,siis juhtus just samal öhtul tema seltsi jutukas sveitslane,kes rääkis köval häälel sellist venitatud ja pooleldi laulvat sveitsi saksa keelt.Nii nad said arutada veel arusaamatuks jäävaid asju II Maailmasöjast ning filosofeerida teema yle,mis on luksus ja mis mitte.Vana pidas neid mölemaid keeruliste iseloomudega isikuteks...aga tee muudab inimesi...vahel.//Öhtusöök oli muidugi liigrikas-6 käiguline,kui täpsemalt kokku lugeda ja vöttis ägisema.Suurte silmadega armas vanamees muudkui kandis roogasid ette ja tema toidukuhilale ei saanud juba viisakuse pärast ei öelda.Pärast sättis ta toolid väikese teleka ymber,kus käis jalgpall.Mina läksin maisemate asjadega tegelema nagu pesupesemine ja Maria ning Maie said veidi parema osa-vaimsema vestluse osaliseks.Onu oli algul aru saanud,et Maria nunn on ja olla kysinud,mis ordust.Maie pärast muigas,et Orava ordust...(elame köik Orava tänaval).Tuba oli väga tagasihoidlik...tuttav tunne oli taas reformnaril uinuda...ja uni tuli pikk ning magus.