Äng

Pole väga haruldane see, et sügisõhtutel, kui vihm end vastu akent peksab ja tuul männilatvu räsib, mus mingi kummaline ängistus pead tõstab. Selline, mis ei lase rahulikult olla, vaid otsib oma väljundit. See ei ole tavaline kurbus, mida häädel hetkedel isegi oma sõbraks pean, vaid kui kriipiv tunne, mis sunnib oma juuri otsima, ja isegi kui need leian, ei pruugi neis olla lahendust.

Nii tänagi. Olen terve päeva olnud mingi kummalikse ängistuse lummuses, mida ühe ja teise raamatuga püüdsin vaigistada, ent asjatult. Otsides leevendust muusikast, leidsingi midagi ilusat, mida ka tahan sinuga, hää lugeja, jagada: üks lugu tuneeslasest muusikult Anouar Brahem'ilt.
Muidugi tekitab see teistsuguseid tundeid, mis omakorda panevad igatsema kaugete maade, uute avastuste ning seikluste järele... Ah, keeruline on see inimhing, saaks siis enda omastki aru.