16

16 päev Varaire-Cahors
Magasin hästi, unenägudeta. Perenaine oli eelmisel öhtul maininud, et on olemas ka teine tee variant, mis 2km jagu lyhem olevat. Otsustasin, nihverdaja nagu ma olen, selle kasuks, ja asusin hommikumoosisaia järgselt teele. Tee otsimine vöttis veidi aega, önneks pole mul önnestunud veel ära eksida. Rada viis läbi suure metsa, sain kövasti hääleharjutusi teha teades, et keegi ei kuule. Ussihirm on aga endiselt sees. Kui ma siis tee ääres natuke suuremat sahinat kuulsin, hyppasin meetri jagu eemale. Uudishimu aga sundis tagasi vaatama. Kergitasin tokiga oksaraage ja mulle vaatas vastu pisike suurte silmadega hiireke, kes paistis niisama hirmunud olevat kui ma isegi. Tee oli pikk. Esimesed 10km lähevad alati kiiresti, pärast seda läheb vaevalisemalt, sest siis löövad igasugused jalahädad välja. Siiani olen siiski suht heas seisukorras, esimese palverännakuga ei anna kohe vörrelda. Yhe settekaevu juures tegin väikese toidupausi. Vaatasin vetikalisse vette ja järasin saia, mille eelmisest hommikulauast olin kaasa votnud. Korraga imelik heli: krwoaaa!!!!! Vetevana see olla ei saanud, selle jaoks olen liiga vana. Hiilisin lähemale nind kaldseinalt hyppasid vette kaks helerohelise jutiga konna. Yks pages peitu ning teine jäi liikumatult nina veepinnal seisma, arvates, et ma teda ei märka. Onneks ei ole ma kurg. Siiski oleks neil parem vakka olla, sest mitte just kaugel einestasid puu all kaks prantslast./Tee tundus oluliselt pikem, kui märgid näitasid, löppu ei paistnud tulevat. Enne Cahorsi oli selline suur lame loputu mägi, et olin juba lootust kaotamas, kui löpuks linn nähtavale tuli. Teise mäe otsast on vaade linnale ilusam, postkaardid on sealt vöetud, sest vanalinn paikneb jöelingus, st on kolmest kyljest mulle juba tuntud Le Lot'i nimelise jöega piiratud. Laskumine oli päris järsk. Läksin mööda autoteed ning mötlesin, et kyll nendel autodel peavad head pidurid olema. Kui nyyd autojuttu autodest mitteteadja pilgu läbi ajada, siis prantslane armastab prantsuse autot ning väga paljud söidavad ringi nn uunikumidega. Uhkeid uusi autosid väga palju pole silma hakand./Joudsin sillale ja kiirendasin sammu, sest lootsin enne sulgemist turismibyroost läbi minna, et ööbimiskohtade kohta kysida. Silla teises otsas oli aga väike majake ning kaks vana daami sellest lausa vötsid mu rajalt maha, jootsid sidruniveega ning broneerisid mulle noortehosteli selleks ning yhte gite'sse järgmiseks ööks koha. Andsid kätte linnaplaani ning joonistasid peale, kuidas kuhu tuleb minna. Inglid. Elu on ikka lill, mötlesin. Köigile kysimustele, mida mötlesin turismiinfost kysida, sain kysimatagi vastused./Asusin siis kaardi järgi hosteli otsima. Tänavanurgal joudsid mulle järele inglane ja iirlane, kes nägid pärast oma 40 km suht vaevatud ning räsitud välja. Nemadki suundusin noortehosteli, kuhu sai jääda kauemaks kui yheks ööks. Neil oli plaanis järgmiseks puhkepäev./Hostel asus vanas kooli yhiselamus, mis mingi traditsiooni kohaselt oli ehitatud kiriku kylge ja kus töenäoliselt palverändureid vast ajutiselt majutatakse. Sain eraldi toa, mis nägi voodi, kirjutuslaua, riiuli ja kapiga tyypiline yhika tuba välja. Vötsin mugavuse kohaselt ka öhtusöögi juurde. Härrasmehed pölgasid lihtsa yhikatoidu ära ja läksid linnapeale paremaid palu otsima. Kui dushi all käisin, rokkisid kaks tudengit körvaltoas kitarri mängida, oli selline päris tudengi tunne korraks. Samas yhikas, önneks teisel korrusel, olid vist lasteaiareisil ka 40 väikest prantsuse marakratti, kes öhtulauas köva lärmi tegid. Mina istusin yhes lauas omapäraste belglastega, kes mu kohe oma kampa vötsid, köik vanad inimesed. Kysimuse peale, et kust nad vene keelt oskavad, tuli välja, et nad aastakese siberis Jakutskis vöi mis iganes kohas kooliöpetaja tööd olid teinud ning nyyd ise Siberisse vabatahtlikke öpetajaid vahendavad. Vana belglasest öpetajanna oli muheda näo ja pika halli patsiga naturaalne vanainimene, tema abikaasa nägi aga välja nagu siberlane, lyhikeste valgete juuste, pika habeme ja päevitund näoga. Ja muidugi käis vanamehe juurde stiilipuhas piip, mille ta vaid söömise ajaks suust ära vöttis. Teised seltskonnas olid mingitpidi öpetlastega sugulussidemetes. Yhikatoit oli hea, parem, kui olin oodanud. Uudseks oli mulle porgandi-kartuli pyree, mida isegi vöiks proovida teha. Porgandid mulle meeldivad./Öhtul tegin väikese jalutuskäigu linna peale ja heitsin pilgu ka kuulsale keskaegsele sillale, kus teise torni paremas nurgas klammerdus kivile väike sabaga sarviline. Kunagi olla sillaehitaja ajahätta sattunud ning lubanud vanakurjale hinge, et too aitaks tööga öigeks ajaks valmis saada, aga nagu ikka veeti sarvilist ninapidi. Ka siin on omad kavalad antsud ja rumalad paganad. Sarviline on aga tähtis turismi magnet, umbes nagu Salamanca katedraali konn, ning mitte kaugel sillast asus ka mefisto nimeline mustade salfrätikutega restoran. Legendid äri rakkes, mis omakorda neid elus hoiavad. Eks ole ka see Santiago tee yks legend ja äri käsikäes. Kus on aga legendi ja tegelikkuse piir, ei seda teagi.