22

22 päev Lectoure - Condom

Lahke perenaine röstis hommikusaiu. Olin esimeste seas, kes hommikusöögile jöudis. Päevaplaan töotas pikka 32 km matka ja ma tahtsin varakult teele asuda. Sellist meeleheitlikku rabelemist hommikuti nagu varem Hispaanias kohanud olen, siin ei ole. Tavaliselt minnakse teele hommikusöögi järgselt kell 8 vöi veidi varem. Kahe pösemusi järgselt perenaiselt asusin siis veidi varem teele. Jälle tibas. Vast tunnike käidud jöudsin järele yhele värvilise kybarakesega daamile. Olin ennem leidnud teelt yhe ravimipurgi ning pyydsin nyyd omanikku leida. Tema see ei olnud. Kui tibutamine vihmaks yle läks, sai ta väikese edumaa, ent öige varsti jöudsin talle järele. Särav kanadalanna, kes 64 asemel nägi pigem 46 välja ja minu sellekohane kompliment oli talle väga meeltmööda, oli töötanud öpetaja ja koolidirektorina nagu ta meeski, kes 2aastat kopsuvähi töttu nyydseks maamullas on. Mehe surm oli ka olnud ajendiks asuda tee 2 aastat tagas, nyydne pöhjus lipsas mul körvust. Daam mainis, et ta söbrad ei suuda uskuda, et ta nii vähesega teele läks...kott oli tal töesti väga väike, aga nagu ma aru sain transporditi suuremat kotti etap kaupa järele - keegi teeb kotitassimisäri, et rändur end liialt vaevama ei peaks. Avaldasin siis oma antimaterialistlikku arvamust, et omame rohkem kui vajame, mille peale ta vastas, et tal on kodus sada paari kingi ja sada kybarat, sest talle lihtsalt meeldib nii. Nojah. Eks tarbimine töstab majandust... Kaotasin värvilise kybaraga daami silmist kui yhes kylas kirikupausi tegin, see eest leidsin F ja A eest ning tiksusin nende järel edasi. L lonkas kaugel ees. Vötnud medvennast eeskuju, oli ta oma saapasse eelmisel öhtul prespyyteri välistrepil piisavalt suure augu teinud, et vasak väike varvas end halvasti tundma ei peaks, ent see tema köiki vaevu ei lahendanud. Väsinud ja haigete jalgade nimel pyydsime teed lyhendada, mis aga omakorda tähendas rohkem asfaltteed. Mis seal's ikka. Kes pikka teed käinud, see teab, et asfalt on yks hullemaid jalatapjaid. GR'i taasristumisel oli tee körval väike gite, kus pakuti löunasööki. Syya seal teha osati. Yks nooremapoolne mees, kes seal vastsyndinud lapsega ringi jalutas, olla kohaliult tunnustatud kokk - pidavat raske amet olema öppida ja vist praktiseerida ka, 48'st alustajast löpetanud vaid kaheksa. Gite omanik oli hispaanlane, kes siia maja ostnud tingimusel, et keegi maja ette teise maatyki peale tema vaadet rikkuma ei tule. Nagu ikka, väikestes kohtades vööraid ei sallita ning kohe, kui hispaanlane maja kätte sai, myydi teine maatykk belglastele, kes sinna juba yhe torni pysti olid ajanud ja suur plaanitav maja ootas vundamenti. Naabrid. Aga omlett oli hea ja koht hubane. Siiski tuli edasi minna. / Prantsusmaal on linnake nimega Condom, kust loogiliselt peaks pärit olema kondoomid. Linn ise ei ole oma esimeses värskuses. Kuigi katedaraal on suur ja yks uhkemaid, on muu vanalinn väsinud ilmega. Kondoomitehas silma ei hakanud ning vastavaid suveniire ka pakutamas ei näinud. Puhkasin katedraalis veidi jalga ning Inge soovitusel, keda katedraali ees kohtasin, kysisin näpunäiteid oma gite leidmiseks, mis paiknevat kilomeetri jagu kesklinnast kaugemal jöe kaldal. Kui kirikust välja astusin laius ees suur must vihmapilv, niiet viimane samm öömajani nöudis pingutust. Vaikselt palusin, et suurema vihma eest pääseksin ja nii ka läks, sain maja uksest sisse esimeste vihmapiiskade saatel. Olin selliste hubaste poolkodumajutustega ära harjunud ning selline impersonaalsus töi väikese pettumuse hinge. Raamatust lugesin, et siin räägitavat inglise keelt ja ka internet olevat saadaval, tegelikult ei olnud ei yhte ega teist. Keegi hispaanlanna pani kylmkappi mulle mitte just erilise hoole ja armastusega tehtud öhtusöögi, mille ka hiljem ilma erilise tundetulvata nahka panin. Nagu kord juba siin blogis kirjutanud olen, söltub köik ootustest. Tean, et Hispaanias oleksin ma sellise öömaja pärast yliönnelik olnud, nyyd aga jäi emotsioon alla keskmise. Madalad ootused teevad elu önnelikumaks. Suures gites olid kylalisteks vaid mina ja neli mitte inglise keelt könelevat palverändurit. Kui vihm yle jäi, läksin tagasi linnaga tutvuma ja kohe leidsin tänavalt yles oma teekaaslased, kes hambaalust otsisid. Veetsime mönusa ohtu. Kui gite'sse tagasi läksin, magasid juba köik. Yks sakslasest jalgrattur norskas kogu öö ja mina toppisin jätkuvalt troppe körvadesse. Nii tuli hommik.