17

17 päev. Cahors - Lascabanes (letape bleue) Väike sinine paradiis. 3 juuni.

Hommikul mötlesin teha linnas enne teeleasumist ekskursiooni. Vahel tahaks natuke turist olla. Cahorsis pidavat palju salajasi iluaedu olema, mis muidugi turismiplakatil köik ära toodud on, ja nii möndagi muud vaatamisväärset. Kavatsesin ärgata vara, aga välja kukkus nagu tavaliselt vöi isegi veidi halvemini. Kell oli 8, kui hommikusöögile joudsin koos 40 väikse röövliga ja pool 9, kui majast välja sain. Vaatasin yhte, teist ja kolmandat maja, aiad olid veel suurte uste taga lukus, kuni jöudsin suure kirikuni. Oli see vast omamoodi kirik, kahe suure kupli ja tumeda sisemise interjööriga. Istusin pruunil pingil ja vaatasin ringi. Miski klöbises. Vaatasin ette ja nägin musta kassi klöbiseva kellukesega kaelas altari eest läbi jooksmas. No jättis see köik sellise kummalise mulje. Siis hakkas makist mängima synge orelimuusika ja ma otsustasin kloostri ossa minna, kus oli olemas ka kena kloostri siseöue lihtne aed. Veidi hiljem tuli mu juurde yks kirikutööline ja töi, teada saades, et ma ei sakslane ega inglane ole, kiriku kohta arusaadavat keelset materjali ning templi, et saaksin oma kredentsiaali märgi jätta. Kiriku ees käis aga lärmakas laat. Myydi köike head ja paremat, mis Pavlovi refleksi tööle panevad. Ostsin karbi maasikaid ning juustumyyjalt, kes kenasti inglise keelt rääkis, ka killukese juustu. 8,40 maksis! Nojah, mis seal ikka, vahel ju vöib. Aga see juustukera on ikka kyll siis töeline varandus. Otsustasin ekskurseerimise löpetada ja teele asuda. Tänavanurgal pirukakohvikus silmasin Chris'i ja Steve'i, kes olid oma hommikusöögiga ametis. Suur moosikook osutus iirlasele aga yle jöu käivaks. Jöin nendega koos veel yhe kohvi ja siis töesti läksin. Tee algas juba sellega, et tuli mööda kaljuseina yles ronida. Päike körvetas ja päev töotas väga palav tulla. U 5km pärast oli mäenölval yks uus gite, mille tagaöuel paistis sinise veega suur bassein. Puhkasin hetkes puu varjus ja mötlesin, et ei tea, mida kyll annaks, et sinna sisse saaks hypata. Lohutuseks avasin cola purgi ning pyydsin juua sooja, kihisevat ning kleepuvat cocat, mis ausalt öeldes vastik oli, nii et mul nyyd coca isu jälle möneks ajaks ära läks./Ikka väga raske on palava päevaga köndida. Kuigi kyla, kuhu jöudma pidin, asus vaid 23km kaugusel, kulus sinna jöudmiseks terve igavik, yhest puuvilust teise. Yhe pihlakalaadse puu all söin löunasöögiks ära ka oma kalli juustutyki, mis selleks ajaks kövasti rasva higistanud oli, nii et paber, millesse see mähitud oli, voolas lausa rasvast. Soolakas soe juust ja kergelt kloorimaitseline vesi - mitte just unistuste löuna. Siinses regioonis on majad individuaalsemad ja kylad rohkem hajali. Ei pea individualismist eriti, kuigi selle magusaid vilju ise naudin. Ja siis jälle otsatu kidyrate mändidega mets, mis varju päikese eest ei pakkunud. Viimasest kynkast alla minnes laiusid ees suured pöllud, olin jöudnud viljakale maa-alale. Vesi sai mingil ajal otsa ning ma oli n väga jänune. Löpuks Lascabanesesse joudes kysisin yhe tee-äärse gite perenaiselt oma ööbimiskoha kohta ning tuli välja, et see kilomeetri jagu kylast eemal asub. Pikk kilomeeter väsinud jalgadele, ent kulus ära, sest öömaja oli töesti armas ning hea ja pererahvas lahke. Kaljunuki taga mobiililevi alast väljas oli väike sinine paradiis. Olin yhes toas yhe Inge nimelise saksa prouaga, kes fysioterapeudi ametit peab, köhnake nagu vibalik. Ka tema köndis yksi. Mees tal töötavat keemikuna Novartises ning pikkadest jalgsimatkadest suurt ei pidavat. Öhtusöök oli pererahva majas, pakuti salatit, lasagnet ning kodukypsetatud panna cottat. Pererahvaks oli väga sydamlikult söbralik paar, kes kuidagi selle olemise väga hubaseks tegid. Mul hakkab juba prantslastest liiga hea mulje tekkima. Keegi ytles, et prantslased on kui kurvad itaallased, noh, ei tea. Pererahvas oli ka ise palverännakutel käinud, eks nad ka tea, mida rändureil köige rohkem vaja./Tee muudab inimesi, kas köiki, ei usu. Kord varasemal öhtul, kui Margarete, Chrisi ja Stevega öhtustasime, ytles M, et ta kohtas meest, kes 12 korda camino läbi teinud. "Kas siis oli ka juba pyha mees?" kysis Steve. "Ei", vastas M, "Kord kui öhtul teised rändurid tule kustutades edasi jutustasid, kukkus pea-aegu pyha mees söimama ja vanduma." Ju siis tuleb edasi rännata. Meie palverändurite seas oli ka nagu välja tuli yks prominentsem mees, kes USAs Prantsuse saatkonnas töötas. Ise nimetas ta end naljatamisi spiooniks, kes teab, vöibolla oligi seda. Öhtu vajus öösse, ma olin väga rahul.