19

19 päev. Lauzerte - Moissac.

Räägiti, et hakkab vihma sadama ja seda 3päeva. Polnud just köige röömustavam uudis, aga eks pöllumehele tuleb ka möelda ning pealegi on maa kuivusest pragunenud. Just eelmisel päeval lugesin postimehest, et Eestis olla kuu norm korraga maha sadanud ja et suvesooja pole maale antud. Ei tekkinud sellist tagasitahtmise tunnet. Pakkisin oma vihmakeebi käeulatusse. Hommikulauas rääkisin natuke rohkem karvase prantsuse poisi A-ga. Tema teeletulekul on natuke tösisem pöhjus. Nimelt olla ta meeleolu häire töttu viis kuud haiglas olnud. "Nad ytlevad, et ma olen hull, aga ma ei ole!" ytles ta. Minu silmale ta ka hullu muljet ei jäta, pigem selline jutukam poiss, keda ma kujutan ette, et vöiks mingi revolutsionäär olla. Soovitasin tal hospitality clubi ning couch surf'iga tutvust teha, kui loodab tasuta Hispaanias hakkama saada. Siin kannavad need kaks vanapappi, keda korraks mainisin, ta eest kuninglikku hoolt. Pugisin oma moosisaia sisse ja asusin teele. Taevas oli töepoolest pilves, aga samas oli ka mönusam köndida. Hetsin pögusa pilgu Lauzerte linnale, millega ma eelmisel öhtul omast suurest laiskusest ei viitsinud tutvust teha. Käisin yksi. Yhes metsatukas oli palju sääski, väga verehimulised prantsuse sääsed, polnd neil aega kohtagi valida, vaid juba maandusid nokk pikal, et see kohe nahasse puurida. Pugesin vereimejate käest möneks ajaks yhte kabelisse peitu. Kabeleid on siinmaal palju ning rändurite, aga ka turistide röömuks hoitakse nende uksi lahti. Keegi ei laasta ega lagasta. Ka kirikud on enamasti lahtiste ustega ja järelvalveta, pyhakodadest peetakse lugu. Kui kabelist väljusin, nägin mulle varasemalt tuttavaid belglasi. Halli patsiga naine, kes suusatades polve oli vigastanud, oli just oma igapäevast tunnist jalutuskäiku löpetamas ning läks tagasi, teised edasi. Yhel hetkel hakkasid piibuga vanamees ning teine vana hirmsal kombel vaidlema, vähemalt mulle tundus nii. Vaikides köndides ei taha loba kuulata, veel vähem vaidlust. Ka ei köla belgia prantsuse keel nii meloodiliselt nagu prantslaste oma - nagu suu pulki täis, mida ei saa välja sylitada. Kiirendasin sammu. Pöllud muutusid järjest lopsakamaks, juurde tulid igasugused viljapuuaiad, aprikoosid, ploomid jne. Kahjuks olid need hamba all veel ypris kövad. Siiski on kätte jöudnud täielik suvi, erksad kevade värvid on nyyd myrkjamad ning vast öige pea saavad valmis ka möned teraviljasordid. Siin on neid nii mitut sorti, nii et ei tee vahet, aga meie tavalist körget rukist pole kohanud. Suht löpupoole jöudsin ma järele ja käisin yht sammu kahe löbusa vanamehega, L ja F, nimesid ei oska kirjutada. L, nagu ma hiljem teada sain, vahendab firmasid Indiasse ja sealt Prantsusmaale, näeb natuke välja nagu löbus papakoi ja tömbab sigarossi. F tegeleb surnumatmisega ja talle väga meeldib see amet. Ytles:" Näed, ma vana mees, ei vöi kunagi teada, millal ise selles kastis olen, siis on parem, kui juba varem neist asjust tean." Muide, see vana mees teeb mulle köndimises ära. Nagu Celin, nii märkab ka F usse, mina yksi käies neid kunagi ei näe. Vahepeal on vihma sadanud ning ka konni kui seeni on juurde tulnud. Yhes väikses lombis sulpsas ringi kolm vilgast konna. F mainis kohe, et neid vöib syya, aga pyydma ei hakand./Moissac oli pikk linn, päris kohe mitu km pidi köndima enne, kui öömajale sai. Turismibyroos sain kokku Ingega, kellega samasse gite'sse koha olime reserveerinud ning selle asukohta infost uurisime. Byroost väljudes käis suur vöidujooks äikesepilvega vöidu ning suht kohe, kui sisse saime, läks myristamiseks ning padusajuks lahti. Gite pidajateks oli iirlastest noorpaar, väga toredad inimesed. Ringi käperdas sealsamas ka alla aastane iiri pöngerjas ja koer. Nende lugu oli ka huvitav. Mees olla 2003 aastal camino läbi köndinud ning tema jaoks oli see niivörd elumuutev olnud, et hyljanud teine oma töö ja ambitsioonid ning tuli naisega Prantsusmaale, et siin gite avada ning palverändureid vastu vötta. Korra mötlesin, et mis seal ikka nii yllast on, et vajub iga öhtu mingi villis jalgadega kamp sisse, kes muust ei räägi kui kilomeetritest, teest ja villidest ja sina katsu siis nende soove ja köhtu täita. Kuid samas jällegi, midagi see tee ikka muudab, ja kui ka yhele sajast see parema raja kätte näitab, siis on see oma ylesande täitnud. Tösi ta on, Jaakobuse tee, kui see eesti keelde tölkida, on enam kui sport vöi matkarada.