21

21 päev Saint Antoine - Lectoure

Olin peaaegu viimane, kes gitest lahkus. Minust jäi sinna veel yks tydruk, kelle nimi kölas nagu oro. Mulle tuli kohe maleva filmi uru meelde. Oro oli 27 aastane, löpetanud vöi katkestanud töö, et ära käia Santiago tee ning peale seda minna Portugali ja Marocosse. Inglise keelt ta hästi ei rääkinud ja me eriti ei rääkinud. Jöudsin löbusatele vanameestele ning A'le järele. F ja A vötsid nöuks mulle väikese popurii laulda kuulsatest prantsuse lauludest, millede viis oli tuttav, ent autoritest polnud aimugi. Nojah, ma ei tea Eesti kuulsustestki midagi. Väikeses Miradouxi linnakeses tegin kohvipausi, seal ootas ees juba valusate väikeste varvastega medvend ning möne aja pärast liitus ka Oro. Teised läksid edasi. Kui D kohvi tellima läks kysis Oro jutujätkuks mu käest, et kas olen abielus, vastasin, et ei. Kysisin siis viisakalt vastu: "Aga sina?" "No, but I have a girlfriend." Minu yllatunud ilmele järgnes kysimus: "Is it a problem for you?" Nojah, ei ole minu probleem. Kysisin D'lt, kui ta tagasi tuli, et miks ta oma tempot aeglustas, vastas ta, et osaliselt jalgade, aga ka sydame pärast. Tal olla olnud detsembris koronaaride stentimine. Arst olla kyll tungivalt soovitanud mitte köndima minna, aga tema tundis, et peab minema ja läkski. Vöimsalt könnib kyll, isheemiku ilmet tal kyll ei ole. Tee oli vihmaste pärastlöunade töttu päris mudaseks muutunud, yhes kohas läks napilt, et muda yle potase ääre ei tulnud. Önneks peavad need vett suht hästi. Ka on vihm meelitanud teab kust välja hulgaliselt pikakoivalisi krookse. Yhe lombi ääres konutas neid terve koloonia, aremad panid plehku, julgemad jäid kaamera ette jultunult poseerima. Yks vana padakonn oli isegi nii laisk, et mu kerge nygimise peale ei viitsinud liigutada. Teise kraavi ääres märkasin ujuvat kobrast, ent niipea kui tema mind märkas, sukeldus kraavi sygavustesse. Loomi siin on. Öhtuks pidime jöudma Lectoure nimelisse linnakesse bresbyyterisse ehk siis majja, kus elab preester. Linn asus mäe otsas ning viimaseks miiliks oli see kyllalt jöudunöudev. Preestri maja asus katedraali körval ning oli selline körgete lagedega hoone, mis kunagi oli kindlasti väga suurejooneline olnud. Siivalt eraldati sikud lammastest, st mehed yhte, naised teise tuppa. Naisi oli selgelt vähemuses, olime neljakesi, lisaks majaperenaine. Me toas yhes seinas laiutas suur kamin, mis nyydseks kaminaasemeks ymber ehitatud. Oro täitis seda osa, et viimased saavad esimesteks ja oli juba enne teisi kohal. Teised kaks olid veidi vanemad naised, yks Sveitsist ning sealt ka oma teekonda alustanud. (Arvan, et isegi teen järgmisena matka yle alpide. Pidavat raske, aga ilus olema.)Öhtusöök serveeriti söögisaalis. Kokaks oli suur, veidi tysedam mees nimega Andrew, kes kuidagi sobis sinna, niiet ma algul arvasin, et ongi nagu vanasti - meesteener ja puha. Siiski, kui taga hiljem vestlesin, rääkis teine kahtlaselt hästi inglise keelt, tuli välja, et ta tegelikult pensioneerunud kirjanduseöpetaja Kanadast on, kes siia vabatahtlikuna kaheks nädalaks tööle on tulnud. Mingid organisatsioonid kannavad selle eest hoolt, et teel töökätest puudu ei tuleks ning vabatahtlikud jooksevad kohtadele tormi. Ma juba hakkan arvama, et see pensioniiga yks väga huvitav iga on. Polegi nii hull ja karta ei maksaks. Meiega koos einestas vana 83a preester, kes kövasti nalja viskas ning tormilisi naerupahvakaid sellega pälvis. Preestril oli eraldi mu meelest täielikult mittetervislik dieet - kartulid vöiga, ilma kastmeta spagetid ning kook. Mida rohkem preester söi, seda rohkem hakkas ta läkastama. Mul tuli hetkeks hirm peale, et kas ikka mäletan täielikult elustamise ABC'd, juhuks, kui peaks vaja minema. Enne toidu kallale asumist tuli paar korda risti ette lyya, preester pidas väikese palve ning siis tuli eurovisiooni tunnusviisil ka yks söögilaul laulda. Ma suutsin vaid ymiseda. Mu prantsuse keel pole pärast Celini ning Bernardi lahkumist yldse edenenud. Saksa keelt ka väldin. Lauas kohtasin ka kahte sveitsi poissi, kes möned päevad varem must mööda tuiskasid, käies oma 40km, Alexander ja Manuel. Alexander on väga atraktiivselt karismaatilise olemusega taimetoitlane ning see pöhjustas lauas pika diskussiooni, nii palju kui mu aimdus prantsuse keelest aru sai. Tegelt on päris kahju mitte keelest aru saada, ilmselt jään päris paljust ilma. Köik tyhjad lyngad tuleb oma fantaasiaga täita, psyhhiaatrias oli selle tarvis oma diagnoos, mida hästi ei mäleta...flabullatsioon???? Öhtusöögi löppedes jagati kätte teised laululehed juba Conques'is selgeks öpitud palverännaku lauluga Ultreia. Kel soovi, sellele öpetan selgeks, kui kord tagasi Maarjamaale naasen.